Kasepääl. Analüüsitakse, kas puhkekeskuse jaoks oleks otstarbekam Krunt 1 või Krunt 2 asukoht. Ühtlasi arutletakse selle üle, kuidas oleks kõige mõistlikum puhkekompleksi rajamist finantseerida ning kas see tasub ka pikema aja jooksul end ära. Situatsiooni kirjeldus. Konkreetne majutusasutus Kasepää vallas hetkel puudub. Samas on seal olemas kaunis rand ning ka plats ürituste korraldamiseks. Talvisel 17 perioodil on piirkonnas kalastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Seega vajab Kasepää majutusasutust, mis pakuks oma teenust aastaringselt. Nõuded asukohale. Kuna Kasepää on Peipsi äärne küla, oleks otstarbekas puhkekeskus rajada järve kaldale. See hõlbustaks puhkajate liikumist punktist A punkti B. Samuti oleks talvistel kalaturistidel lihtsam järvele pääseda. Puhkekeskuse alune maapind võiks olla vähemalt 1000m2. Sobivaid maatükke on hetkel piironnas müügil kaks tükki.
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.
Silma ning Endla looduskaitsealadel ja Matsalu rahvuspargis on vajalik soetada harrastuspüügiõiguse soetamiseks kalastuskaart. Kalastuskaarti on võimalik soetada kas elektroonilise kanali kaudu või Keskkonnaametist. Enamus harrastuskalastajaid pole ühendustesse koondunud. Samuti ei ole nõrgematel ühendustel finantsvahendite puudumise tõttu võimalus pidevalt osaleda harrastuskalapüüki puudutavatel aruteludel. Enamus kalastajaid ei ole klubidega liitunud, 2008 aasta lõpuks kuulus umbes 500 kalameest klubidesse ehk 1% harrastuskalastajate koguarvust. 4 www.pilet.ee 23 2010 aastal puutus harrastuskalastusega kokku umbes 292 000 inimest (270 000 317 000). Nendest 70% olid mehed ja 30% naised. Kõige enam kasutati 2010 aastal harrastuspüügivahendina spinningut, mida kasutas peaaegu iga teine kalastaja, järgnes
annaabi.ee 
