kuni 3° C, sademeid valdavalt üle 1000mm, mäenõlvul üle 2000 mm aastas. Saare siseosas on kliima karmim. Jõgesid on tihedasti, nad on lühikesed ja veerohked ning tekitavad platoolt laskudes kõrgeid jugasid. Enamiku saart katab tundra, metsa on väga vähe või ei ole üldse, laiguti leidub ka niite. Peamised maismaaloomad on polaarrebane ja siseosa platoodel elutsev põhjapõder. Suurimad loodusrikkused on vee ja soojusenergia ning rannikuvete kalarohkus. Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa arenenuimate riikide hulka. Majandus põhineb kalandusel. Kalasaagilt ühe inimese kohta on Island maailmas esimesel kohal. Varem moodustas rohkem kui poole kalasaagist heeringas, kuid tänapäeval püütakse ka moivat, turska, meriahvenat ja kiltturska. Vähesel määral kütitakse ka vaalu. Üle 95% Islandil tarbivast elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest.
säinast ja haugi. Tõrve lõigus leiti kalu samuti 12 liiki: enim oli särge ja viidikat, palju oli ka võldast, keskmisel hulgal ahvenat, haugi, rünti, lepamaimu ja trullingut. Rikkalik ja erakordselt mitmekesine (18 liiki) oli kalastik lõigus allpool Puurmani paisus. Vähearvukalt leidus särge, arvukalt lepamaim ja viidikat ning võrdlemisi arvukalt haugi. Jüriküla ja Utsali lõigus oli kalastik koosseisult üsna mitmekesine (9 ja 10 liiki) ning kalarohkus keskmine. Pedja jõgi Kirnal Foto: 25.05.2001 Uudo Timm Kasutatud kirjandus Joonuks, Helmut. Pedja Jõgi. Tallinn 1975 Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001 Alam-Pedja looduskaitseala (2012) [http://et.wikipedia.org/wiki/Alam- Pedja_looduskaitseala] Pedja jõgi (2011) [http://et.wikipedia.org/wiki/Pedja_jõgi] Pedja jõgi[http://kalakoht.ee/veekogu/pedja-jogi/]
turujõu kuritarvitamist konkurentide ja äripartnerite ahistamiseks. Teiseks võimaluseks on turujõu piiramine kasutades hindade ja koguste reguleerimist. Tootmise ja tarbimise välismõjud Kõik me oleme kokku puutunud olukorraga, kus kellegi teise tegevus ka meile mõju avaldab. Vaatame, mis võiks mõjutada kalameest, kes hommikul Emajõele kalale läheb. Peamised tegurid, mis kalasaaki mõjutavad peaksid olema jõe kalarohkus ja loomulikult ka kalaõnn. Kas on aga veel midagi, mis kalasaaki mõjutab? Kui ülesvoolu asub jõge reostav tehas, hakkab kalade arvukus jões vähenema ja tulemusena ka meie kalamehe kalasaak. Kui naabrimees tuleb hommikul oma koeraga jalutama ja laseb koera just sinna ujuma, kus meie kalamees kala püüab, hirmutab ta sellega kalad minema ja kalasaak väheneb jällegi. Kui samas jõekäärus on oma kalaõnne proovimas veel teisigi kalamehi, vähendab see meie kalamehe saaki, sest osa
Konkurentsiseadusega püüab valitsus reguleerida monopolide tegevust ja vaba konkurentsi turul. 15 2.Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud. Me kõik oleme kokku puutunud olukordadega, kus kellegi tegevus ka meile mõju avaldab. Mõju meie tegevusele võib olla nii positiivne kui negatiivne. Mis võiks mõjutada kalamehe kalasaaki? Jõgede kalarohkus on seotud vee puhtusega- tööstuse reovesi. Või püüdjate rohkusega-konkurents. Turg ei toimi ideaalselt kui osa tootmise ja tarbimisega seotud kulutustest kanduvad üle teistele.(nn välismõjud) Välismõjuks loetakse seda , kui kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonnaliikmete heaolu suureneb või väheneb nende tegevusest sõltumatult. Valitsusel on võimalik mõjutada oma tegevusega välimõjude toimimist. Valitsus ergutab positiivset välismõju ja pidurdab negatiivset välismõju
annaabi.ee 
