eristamisel üheks kindlamaks tunnuseks. Karplaste liigilise kuuluvuse kindlakstegemisel aitavad tõhusalt kaasa neeluhambad. Need paiknevad lõpusekaarte taga sirbikujuliste neeluluude küljes. Viimased on limanaha sees ja nende kättesaamine nõuab natuke vaeva, kuid peaks hea tahtmise korral olema igaühele jõukohane. Samuti lõhelaste suulae keskel paikneva sahkluu väljakangutamine. Vaevatasuks annab see luu vastuse küsimusele , kas on tegemist lõhe või meriforelliga. (E. Pihu ,,Matk kalariiki") 21 Pilt 18. Kilu ja räime eristamine ( ,,Matk kalariiki") 22 Pilt 19. Lõhe ja meriforelli eristamine ( ,,Matk Kalariiki" ) 23 Pilt 20. Latika , nuru ja vimma eristamine ( ,,Matk kalariiki") 24
TÖÖ PÕHITEKST käsitleb valitud teemat Liigenda tekst parem ülevaade! - peatükid - alapeatükid (vt. SISUKORD) KOKKUVÕTE võtab lühidalt kokku kõige olulisema referaadist TÖÖ PÕHIOSA ON REFERAADI KÕIGE OLULISEM OSA! KASUTATUD KIRJANDUS Kõik referaadis kasutatud allikad ( tähestikulises järjekorras) RAAMAT Autor(id). Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. N: Pihu, E. Matk kalariiki. Tallinn. Valgus, 1987. AJAKIRJAARTIKKEL Autor(id). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number,leheküljed. N: Kroon,K. Vikerkaar Eesti jõgedes vikerforell. Eesti Loodus, 1999, nr.1, lk.16. JÄLGI KIRJAVAHEMÄRKE! LISAD Referaati täiendav või illustreeriv materjal Tabelid Joonised Skeemid Diagrammid
algab peaga ja läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. · Keha on enamasti külgedelt kokku surutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. · Ning nende kehakuju erinevused peegelduvad nende elupaikades, ning neil on kujunenud isikupärane keha,mille järgi on võimalik omavahel kalu eristada. Kasutatud kirjandus: E. Pihu ; ,,Meie kalad olelusvõitluses" ;Zero Gravity OÜ kirjastus ,,Kalastaja Raamat"; Tallinn 2006; lk 42-47. E. Pihu; ,,Matk kalariiki"; Valgus; Tallinn 1987; lk 27-35. I. Pravdin; ,,Jutustus kalade elust" ;Kirjastus Eesti Raamat; Tallinn 1965; lk 176-183, 12-25. www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44-2C2C2A6F5CE2/Presentation http://mangukoobas.lahendus.ee/media_files/210865l.JPG http://static.panoramio.com/photos/original/9540319.jpg http://farm1.static.flickr.com/53/154089029_95c5d92e89.jpg http://galerii.matefus.pri.ee/loomad/target3.html http://www.zasavica.org
Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest Koht ökosüsteemis Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. On laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2...3%) ning sobib hästi dieettoiduks, ta on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. Osa info raamatust ´´Matk kalariiki`` Ervin Pihu 1987 ja lk 79 Haugi suurus- ja vanusepiiri kohta on välja pakutud vägagi mõjuvaid arve, kuid kõige suuremaid neist ei maksa tõsiselt võtta. Üheks klassikaliseks näiteks selle kohta, kui suureks ja vanaks võib kala saada, on legendaarne haug, kes olevat keiser Friedrich II Barbarossa poolt 1230, a. lastud ühte Heilbronni lähedal (praeguse Saksamaa LV lõunaosas) paiknevasse järve ja selt püütud 1497. a., s. o. 267 aastat hiljem
annaabi.ee 
