Koolitoit iseloomustabki hästi uute põlvkondade toitumisharjumusi. Soome koolilõunast on kadunud maksa- ja kapsatoidud, kuna need ei maitsenud enam kellelegi. Ka silk on visatud ajaloo prügikasti, kuid koolilaste lemmiktoitudena võidutsevad siiski veel kaks klassikut makaronivorm ja hernesupp. 1980. aastad tõid soomlaste köökidesse mikrolaineahjud ja nüüdseks on see kodumasin 85 majapidamises sajast. Sellega on põhjanaabrid löönud maailmarekordi. RETSEPTID Suur kalapirukas (kalakukko) Taigen: 2 1/2 klaasi vett, 3 1/4 klaasi rukkijahu, 1 3/4 klaasi sõelutud täistera nisujahu, 4 tl soola, 1/2 pakki kuivpärmi Täidis: 700-800 g väikseid kalu (rääbised, räimed, kilud vms.), 500-600 g peekonit u 0,5-1 cm paksuste lõikudena, 3 tl soola, üldmaitseainet. Puhasta kalad, eemaldades neist uimed, lõpused ja suuremad luud. Pead võib jätta alles. Sega jahu ja sool. Lahusta pärm käesoojas vees. Kui pärm on täielikult lahustunud, sega
kihile. Paremini on maalinguid näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 3. Ida- ja Lääne-Soome Läänesoomlased on suletumad, nendega ei saa hästi jutule, idasoomlased on elavamad, altimad koostööd tegema. Mida sünget on soomlase loomuses, on pärit läänest, kõik leebe on pärit idast. Lääne-Soome: Iseloomulik kõva leib, sest tehti pikaks ajaks ette. Tehti juustu Pitkäpiimä juuretisega tehtud piim Ida-Soome Ennekõike kulinaariaga seotud Leiba tehti sageli Pirukad, kalapirukas Kuivatatud liha Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat
kihile. Paremini on maalinguid näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 3. Ida- ja Lääne-Soome Läänesoomlased on suletumad, nendega ei saa hästi jutule, idasoomlased on elavamad, altimad koostööd tegema. Mida sünget on soomlase loomuses, on pärit läänest, kõik leebe on pärit idast. Lääne-Soome: Iseloomulik kõva leib, sest tehti pikaks ajaks ette. Tehti juustu Pitkäpiimä juuretisega tehtud piim Ida-Soome Ennekõike kulinaariaga seotud Leiba tehti sageli Pirukad, kalapirukas Kuivatatud liha Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. Läänes kompaktne külaasustus ja põlluharimine, idas majad hajali, alepõllundus (kuni 20. saj) 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. Läänes saunaviht vihta, idas vasta. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval
kaugenevad, tulevad rootsi hõimud rannikule, viikingiaeg, ränded sisemaal, rootsi poliitika (LISA aastaarve! Paberil olemas) 2. (40 000 on maailma vanimad) Soomes 3-5 tuhat aastat tagasi, punamullaga, kaljuraiendid, kujutatud on põtru, paate, luiki. 1812 avastas Jean Sibelius esimesed kaljumaalingud. Leitud u. 95 maalingukohta. Pekka Kivikäs uuris neid ja kirjutas raamatu. Punamuld- uriin, rauapuru, munad jne 3. läänes on juust pereteema ja pitkepiimä, idas pirukad, kalapirukas, lihakuivatamine, seente söömine, alepõllundus, läänes Erinevused tekkisid juba hõimuasustamisest, rannikul olid germaani hõimude mõjud suuremad ja idas väiksemad. Kujunes välja 1000 a. Või varem. Ida oli alesoome, said varem perekonna nimed. Läänes oldi paikne oma põlluga. Antti Valerius tõmbas ida ja lääne vahele piiri. 4. muinasusk- peajumal ukko (äike, vanamees), naine rauni, tüli ajal müristas, taeva tegi
annaabi.ee 
