a. Ei oma mingit rolli b. On liha kvaliteedi seisukohast ebasoovitav c. On oluline, kuna sellises seisukorras on liha kvaliteetne 5. Imikalajuhe on a. Abivahend kala ja vee segu suunamiseks kalapumba keresse b. Jõesilmu rahvapärane nimetus suud asendava imilehtri tõttu c. Vahend kalade sorteerimiseks 6. Balõkk on kergelt soolatud ja õhu käes kuivatatud või külmsuitsutatud vääriskala a. Maks b. Seljaosa c. Kõhuäär 7. Kalalihamass ja kalamass a. On sama toode b. On erinevad tooted, kalamass sisaldab ka nahka, luid ja soomuseid c. On erinevad tooted, kalalihamass on valmistatud nahata fileest 8. Kala külmutamisel nimetatakse kriitiliseks temperatuurivahemikku -2 kuni -5 °C, sest a. Selles vahemikus areneb eriti kiiresti Salmonella b. Miinuskraadid mõjuvad õrnale kalalihale halvasti c. Väheneb kristallisatsiooni entalpia ja langeb külmumise kiirus 9. Kala sulatamisprotsess tuleks läbi viia a
peterselli **Kõik ained peavad olema külmkapikülmad! * Loputa värske spinat ja blanseeri kiiresti vees. * Loputa kohe külma veega, et spinat edasi ei küpseks. * Suru kuivaks ja haki väiksemaks. * Pane kalatükid köögikombaini, lisa sool ja peenesta. * Lisa ülejäänud ained ja sega köögikombainis seni, kuni saad ühtlase hakkmassi. * Tõsta pool segust võitatud 1,5-2-liitrisesse teflonvormi. * Laota kihiti peale basiilik, tomativiilud ja spinat. * Tõsta peale ülejäänud kalamass ja silu pealt ühtlaseks. * Küpseta 175-kraadise ahju allosas 45 minutit. * Lase kalavormil 10 minutit vormis jahtuda, siis kummuta alusele. ** Kihilist haugivormi võib serveerida kuumalt põhiroana (6-le) või külmalt eelroana (12-le). Kuuma kalavormi kõrvale serveeri kartuleid, aedvilju ja ketsupiga maitsestatud külma hapukoorekastet. Keedetud kala munakastmes * 500 ml vett, 130 ml valget veini * pool sidrunit, pool sellerivart * 1 väiksem sibul, 1 porgand
Põhimõttelisi erinevusi püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole. Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevvnooda kasti otsa vväisküljele. Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja sela olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega (kahe lati külge kinnitatud tugevast niidist noodalina) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast tahtlikult paadi alla lasta, sest kui kahe paadi vahele koguneb liiga suur kogus kala, hakkab kala surema ja nooda nõudmine muutub tunduvalt raskemaks, sest surnud kala upub. On ühe ja kahe kastiga seisevnootasid. Ka mitte alati ei ole seisevvnoodakast risttahukas vaid võib olla
Põhimõttelisi erinevusi püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole. Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevnooda ksti otsa välisküljele. Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja seal olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega ( kahe lati 11 külge kinnitatud tugevast niidist noodalina ) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast tahtlikult paadi alla lasta, sest kui kahe paadi vahele kogunub liiga suur kogus kala, hakkab kala surema ja nooda nõudmine muutub tunduvalt raskemaks, sest surnud kala upub.
annaabi.ee 
