järele. Kohalikel on palju mälestusi mitmete heakorrastuses kaasahaaratud metsatukkade korrastamisest ning sinna ka pinkide panemisest. Maaparandajate tegevusi kinnitab isegi maantee äärde pandud mälestuskivi maaparandajate suurte tegude auks. Lisaks oli Vanemuise suvila all Mõra jõele juba kaevatud pisike tiigike ujumiseks. 1.2.2. Hüpotees nr. 2 Kurepalu paisjärv loodi Tartu Riikliku Metsamajandi kalamajandi (nüüdne Haaslava kalamajand) tarvis, sest loodud kalatiigid hakkasid kannatama veepuuduse all, hakkasid tühjaks jääma ja need saaks vajadusel toidet. Järv kujunes veereservuaariks ning samas saaks reguleerida kalamajandi veetaset. 1.2.3. Hüpotees nr. 3 Lähedal olev Aardla polder on otseselt seotud järvede loomisega, et sinna vett koguda. 5 1.3. Analüüs Iga esitatud hüpoteesi kinnitamiseks on mitmeid fakte
kalastamise maksumust. Püügipiirkonda peetakse ülekalastatuks, kui ressursi eemaldamise kiirus ei luba enam optimaalset kasumlikkust. Laevastiku iga laeva tehniline tõhusus on vajalik eeldus maksimaalse saagi püüdmiseks. Vastusena ülepüügi probleemile on peamistes maailma kalanduspiirkondades kasutusele võetud nii ettevaatusprintsiip kui ka kontrollieeskirjade põhimõtted. Kalapüügikvoodid ehk määratakse optimaalne hulk kalu, mida võib püüda, arvestades kohalikku kandevõimet. Kalamajandi liikmetele antakse lubadega õigus püüda teatud protsent määratud kogusaagist. Neid kvoote võib osta, müüa või rentida. Kalapüügikeelu ajal keelatakse igal ajal teatud ajal kalapüük. KASUTATUD KIRJANDUS: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk https://prezi.com/rzbc9nq1ip4c/maailmamere-reostumine/ http://www.maailmakool.ee/maailmamere-reostumine-ja-kalaressursid/ https://www.taskutark.ee/m/maailmamere-reostumine-ning-kalavarude-vahenemine/
Selles sihis voolates läbib jõgi Saeveski paisjärve, Võduvere metsad, Mõisamaa küla, Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. Jõgeva alevikus on jões kilomeetri pikkune kitsas, 12 hektari suuruse pindalaga saareke ja praeguseni töötav üle 300 aasta vanune vesiveski. Jõgevalt kolm kilomeetrit allavoolu Paiknkülas on jõel paisjärv ja väike hüdroelektrijaam. Härjanurme külas on Pedjal samuti elektrijaama paisjärv, mis varustab veega ka jõe idakaldal asuva kalamajandi tiike. Edasi möödub jõgi paremal kaldal asuvast Kursi ja vasakul kaldal asuvast Kirikuvalla külast ja läbib Puurmani aleviku, kus on järjekordne paisjärv ja kus Pedja ühineb Kaave jõega. Puurmanist edasi voolab Pedja Võrtsjärve nõos. Algul suundub jõgi 3 kilomeetrit lõunasse, Laeva soo põhjaserva lähedal käändub jõgi läände, voolab läbi Utsali (Kunila) ümbruse metsade ja jõuab Umbusi raba idapiirile. Seal, Umbusi jõe suubumispaigas,
ametlikult nimetatud võõrliigiks, keda tuleks hakata tõrjuma väljaküttimise teel. Käesolevast hooajast on šaakal lisatud Eesti kütitavate ulukite nimistusse. [21] 7 Eesti looduses leidub harilikku kokre (Carassius carassius), kes elab järvedes ja jõgedes ja magedates merelahtedes. Hõbekoger (Carassius gibelio) on aga Eestis võõrliik, tema looduslik leviala on Koreas. [22] Eestisse introdutseeriti hõbekoger 1948. aastal Tallinna kalamajandi Löwenruhh’ tiikidesse ja sealt edasi on ta levinud inimese kaasabil kiiresti paljudesse teistesse veekogudesse. Hõbekoger naturaliseerus hästi rikkaliku põhjataimestikuga ja mudase põhjaga järvedes ning rannikumeres. Eesti merelahtedesse on hõbekoger tõenäoliselt rännanud pigem Läänemere lõunapoolsest osast, kuna sarnaselt Eestile introdutseeriti hõbekokre Lätis, Leedus, Poolas ja mujal Euroopas. 1980-ndatel aastatel oli
annaabi.ee 
