Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink ja kiisk. · .Liigid, kes eelistavad keskmisi ja suuremaid jõgesid, kuid esinevad ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas ja ojasilm. · .Liigid, kelle levikut jõe veerikkus ja vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven ja jõeforell. Eesti jõgede kalakoosluste kirjeldamiseks on kõik uuritud jõelõigud suvise maksimaalse veetemperatuuri alusel jaotatud nelja rühma: 1. Külmaveelised maksimaalne veetemperatuur <13 C 2. Jahedaveelised maksimaalne veetemperatuur 14-17 C 3. Parajaveelised maksimaalne veetemperatuur 18-21 C 4. Soojaveelised maksimaalne veetemperatuur >21 C Veerikkuse järgi (suvisel madalveeperioodil) on uuritud jõelõigud jaotatud kolme rühma: 1
Eutroofeerumist soodustab linnade ja asulate heitvesi, kuivendustööd, põlluharimine, väetamine ja paljud muud antropogeensest tegevusest tulenevad probleemid (Hein, 2008). Lämmastiku- ja fosforiühendid on just need, mis põhjustavad suurtaimede ja vetikate kiirendatud kasvu ning mille tulemusena on Peipsi järve ökoloogiline tasakaal kõikuv. Veeõitsenguga kaasneb öine hapnikupuudus, vetikamürkide vohamine vees, mudastumine, kaldavete reostuse suurenemine, kalakoosluste hävimine. Eutrofeerumine kujutab endast suurt ohtu ühelt poolt bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja talitlusele ning teiselt poolt, inimesele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile (K. Kangur, 2008). Põlevkivi kaevandamine Kirde-Eesti põlevkivikaevandused ja nendega seotud tööstused on üheks jõgede ja Peipsi järve reostuskoormuse mõjutajateks (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Üheks Peipsi
(94%). Eurütermsed kalaliigid (laia temperatuuri taluvusega) - Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Soojaveelised kalaliigid - Tüüpilisteks soojaveelisteks liikideks, kes ei esine jõgedes, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb alla 17C, on teib, säinas, latikas, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ja kiisk. Jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel - Külmaveelisi jõelõike võib nimetada liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid võldas, lepamaim, haug, trulling ja luukarits/Veerikastele jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks/Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks./Parajaveelisi jõelõike
kasv. · Antud alternatiivide kasutamisel tekkivad muutused on minimaalsed ja üldiselt taastuvad. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid III ja IV: · Mõjud sarnanevad alternatiividele I ja II, kuid nende alternatiivide puhul jäävad alles Kuressaare sadama sissesõiduteed piiravad vallid. · Põhikooslused ei ühtlustu · Probleemiks võib kujuneda vähene veevahetus. · Tekkivad muudatused on väikesed ja taastuvad 1-2 aastaga. 4.5 Võimalik mõju kalakoosluste struktuurile, kalavarudele, kalakoelmutele ning kalapüügile Sissejuhatus: · Tahke heljumi tekkimine inimtegevuse tagajärjel (süvendamine ja kaadamine) tekitab hapnikudefitsiiti, mis on eriti ohtlik kalade sigimise perioodil, just kalamarjale. · Kui kala jõuab maimu ikka või on veel vanem, siis on heljumi mõju juba tunduvalt väiksem. Sissejuhatus · Kõige ebasoovitavam aeg antud töid teha on kevadel, kui enamus kaladel on kudemise aeg
*Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: Harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink, kiisk. *Liigid, kes eelistavad keskmisi ja suuremaid jõgesid, kuid esinevad ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ojasilm. *Liigid kelle levikut jõe veerikkus ja vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Eesti jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel: Külmaveelisi jõelõike võib nim. liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid-võldas, lepamaim, haug, trulling, luukarits. Jõeforelli puudumine selles piirkonnas on peaaegu alati seotud levikutõkete olemasoluga. Veerikaste ja jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks.
annaabi.ee 
