sisaldus on üle piirarvu tööstustsoonis ja milles rohkem, kui ühe reostuskomponendi sisaldus on üle piirarvu elutsoonis, merre uputada ei tohi. Tarvis on süvendustööde käigus rakendada meetmeid heljumi leviku piiramiseks. 4.11.Negatiivsete keskkonnamõjude vältimise võimalused · Kehtestada mereliiklejatele reeglid Kuressaare, Abruka, Mullu-Loode ja Kura kurgu hoiualadel · Süvendamist ja kaadamist teostada teatud ajaperioódil (kalakoelmute kaitseks) · Vältida Laimadala lõunatipust 100 m lõuna pool süvendustööde tegemist septebris ja oktoobris (rändlindude kaitseks) · Kindlustada töid teostava meeskonna kõrge kompetents Järg... · Rajatava kai ehitusel vältida täitematerjalina ja kai kindlustamisel kohalike randade kive · Vältida Ujula abajal idamuulil ja läänemuulil ammutatava pinnase vallidesse ladestamist · Kuesaare lahe ida- ja läänekalda veevahetuse
1 2014 Projekt - Narva jõe kanjoni veega varustamine. Kulgu tammile veelasu 23 Keskkonnaamet projekteerimine ja selle keskkonnamõjude hindamine 3.2 2011 Tartu Ülikooli Eesti 24 Mereinstituut Koha loodusliku sigimise tagamine kunstkoelmute abil 3.2 2014 Tartu Ülikooli Eesti Kalakoelmute seisund ning koelmualade melioreerimise lähteülesannete 25 Mereinstituut koostamine 3.2 2013 Euroopa angerja (Anguilla anguilla) taasasustamise täiendav 26 Keskkonnaamet finantseerimine 3.2 2015 Tartu Ülikooli Eesti Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise
rikastumine), mis avaldub eelkõige vee fosforisisalduse tõusus. Eutrofeerumise ilminguteks on vetikate vohamine ja intensiivsed veeõitsengud, millega kaasneb öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, kaldavee reostuse suurenemine ja mudastumine. Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud. Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile). Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega
annaabi.ee 
