käsnjatest rakkudest, millelt eri lainepikkusega valgus peegeldub eri suunas. (Sepp 2012) 15) Kirjelda ornitoloogilist uurimistööd ja linnuharrastust Eestis kaasajal Ornitoloogilise uurimistööga tegelevad Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Ornitoloogiaühing, Keskkonnaagentuur, Kotkaklubi, mitmed väikefirmad ja piirkondlikud linnuklubid. Eesti Maaülikoolis tegeletakse näiteks kalakajaka populatsiooniökoloogiaga, ranna- ja luhaniitude linnustikuga, uuritakse ka liikide arvukust ja leviku muutusi. Tartu Ülikoolis uuritakse näiteks metsavärvuliste elupaikade kvaliteeti, linnalinde jne. Keskkonnaagentuur tellib seiretöid ja koordineerib neid. Samuti on Keskkonnaagentuur mõningate seiretööde läbiviija, näiteks rähnid ja rukkirääk. Kotkaklubi tegeleb kotkaste ja must-toonekure kaitsega, neil on igas maakonnas oma kontaktisik. Eesti Ornitoloogiaühing
Kalakajakal on välja kujunenud oma Kalakajakas on halli mantli, valge Elupaigaks on peamiselt suhtluskeel. Selleks on väga palju peaga, tumeda silmaga, kollakas- mererannik ja saared, erinevaid poose ja häälitsusi: roheliste jalgade ja nokaga kajakaliik. kuid samas pesitseb ka ähvardus, hirm, nokkimine, Kalakajaka tiibu iseloomustavad siseveekogude ääres ja näugumine, alistumine, mustad tiivaotsad, milledel on suured rabades. toidumangumine, häiresignaalid ja valged täpid. Talvesulestikus on veel paljud. vanalinnu peas ja kaelal väikesed Kalakajakas Kurvitsalised tumehallid triibud.
sobivad (erinevus tuleneb osaliselt alleelide esinemisest) need jäävad kindlamini ellu ja annavad järglasi Looduslik valik - Looduslik valik individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses - Head pärilikud omadused kanduvad populatsioonis edasi Stabiliseeriv valik - Loodusliku valiku tüüp, mis soodustab keskmiste tunnustega isendeid - Nt: Lindude pesakonna suurus kalakajaka pesas on optimaalselt 3 muna Suunav valik - Loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid - Muutub populatsiooni genofond ja varem harva esinenud tunnused saavad kogu populatsioonis valdavaks - Nt: tööstuslik melanism kase-kedrikvaksikutel esineb nii heledaid kui tumedadi isendeid. Tööstuspiirkonnas on levinud pigem tumedad isendid,
Selgroogsete zooloogia. Tallinn: Valgus 1969 Baltvilks, J. Vestlusi lindudest. Tallinn: Eesti Raamat 1986 Edula, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus 2003 Elphick, J., Woodward, J. Linnud. Tallinn: Tänapäev 2006 Elts, J. Vaatleme linde. Tallinn: Valgus 2001 Gladkov, N. A. jt. Loomade elu, 6. kd. Tallinn: Valgus 1980 Hayman, P., Hume, R. Linnusõbra taskuraamat. Tallinn: Varrak 2004 Hussar, A., Krikmann, A., Sarv, I. Vanasõnaraamat. Tallinn: Eesti Raamat 1984 Ivask, M., Lilleleht, V. Kalakajaka (Larus canus) vanemlindude ja poegade vahelistest suhetest. Lin- dude käitumine. Tallinn: Valgus 1978 Jakobson, C. R. Lugemisraamat loodusest. Tallinn: Eesti Raamat 1981 Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 Jüssi, F. Eesti linde ja loomi. Tallinn: Kunst 1977 Kaidla, J. Valgete liblikate aeg. Tallinn: Eesti Raamat 1968 Kontkanen, H., Lõhmus, A., Nevalainen, T. Röövlinnud ja metsamajandus. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus 2004
annaabi.ee 
