kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid , mida peeti vana usu sümboliteks. Pühakud-Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega. Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kallele kanti ilmselt ülemuinasusundi jumaluste omadusi. Oodati ju katoliku usus pühakutelt samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjaid.Tuntumad pühakud Georgius- karjakitsjana, Peetrus- kalajumal, Katariina- lammaste kaitsja. Antoniud- koduloomade. Ordud ja kloostrid-Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Leseks või vallaliseks jäänul võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine pea ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Plettenberg ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka
eestkoste all o 13-14 saj. träälid (sõjavangid, võlgnikud) o 1424 maapäeva otsus · Eestlaste vaimuelu · Eestlaste kujutelmi mõjutas see, et muistses vabadussõjas jäid nende jumalad alla ristiusu jumalale · Nüüd ei tabanud ohvripuude ja pühade hiite maharaiujaid surm ning see lõi eelduseid ristiusu vastuvõtuks · Salajaselt austati pühasi hiisi, puid, kive ja allikaid · Pühakud o Jüri karjakaitsja (Georgius) o Peeter kalajumal (Peetrus) o Kadri lammaste kaitsja (Katariina) o Tõnn koduloomade, eriti sigade kaitsja (Antonius) · Andameid koguti Tõnni vakkadesse · Põletusmatused kadusid 13. sajandi jooksul · Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu · Algas nõidade tagakiusamine · Katoliiklikud jumalateenistused olid ladinakeelsed · Talupoegade kategooriad ja tunnused: · Adratalupojad o Nende nimi tuleb adramaade järgi arvestamisest. o Peavad tegema teotööd.
eestlaste vanad jumalad. Seda tegid sakslased raiudes maha eestlaste hiiepuud. Kuid hoolimata katoliku usu vastuvõtmisest usuti edasi ka vanu jumalaid. Muinaseesti usundile sarnane oli ka pühakute ja reliikviate kultus. Pühakud samastati haldjatega. Seda kasutati ära katoliku usu peale surumiseks. Tuntumad kohandatud pühakud: Georgius - Jüri Karjakaitsja 7 Peetrus - Peeter - Kalajumal. Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja. Antonius - Tõnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja. Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tõttu oli eestlastele katoliku usu sisu peamiselt teadmata. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED. RÕIVATUS TÜLI. Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rüü mustaga. Ordu nägi selle oma autoriteedi õõnestamist. Avaldas seetõttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhärrade mõisad
Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja hädade korral. Salaja ohverdati nii endistes hiites kui allikatel, aga ka kirikutes ja kloostrites. Tekkis rida katoliiklike pühakuid, kelle kultusesse segunes paganlikke jooni, nt Tõnn (Püha Antonius) kaitses loomi, eriti sigu, Jüri (Gregorius) oli karjakaitsja, Peeter (Peetrus) aga "kalajumal". Pühitseti päevi, mis olid olulised nii katoliikluses kui muinasusundis - Jüripäev, Jaanipäev (Püha Johannes), Mihklipäev (Püha Miikael) Ristiusu mõjul muutusid ka eestlaste nimed. Assot, Meelitut ja Tõivelembe hakkasid asendama Andres, Mihkel, Peeter, Jaan ja Jüri. Küll aga jäi püsima esivanemate austamine ning matusekombed
annaabi.ee 
