Heade veiniäädikate hind kõigub suuresti. Ainus viis kvaliteedi kullakstegemiseks on võrrelda veiniäädikaid omavahel ning märkida ära need, mis teile meeldivad. Parimad valmistatakse tavaliselt aeglase ehk Orléansi protsessiga, kuid see on harva sildil kirjas. Toidu valmistades sobib punase veini äädika külluslik sügavus tumeda lihaga ja marinaadidesse ning ka salatikastmeteks, kui värv teid ei häiri. Valge veini äädika kergem ja mahedam maitse on suurepärane koos kalaja lahjema lihaga; marinaadides, kuhu sobib paremini selga äädikas, enamikus salatikastmetes ja võikastmetes. Teised äädikad – Vahel võite leida ka mõdust, puuviljaveinidest, kartulitest, kašupähklitest, siirupist, ananassist või mõnest kääritatud vägijoogist valmistatud äädikaid. Äädikas keemias Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape
Mõnikord oli ka kolmapäev. Paastuaeg oli kolmandik aastast. Paast oli kohustuslik kõigile kristlastele, kuid olid ka erandid. Vabastatud paavstust võid olla: haiguses, vaesuse vms tõttu, (st. olukorras, kus polnud võimalus toitu valida) vabastuse andsid veel raske töö ja ametikohustuste täitmine, eksisteeris ka vanuseline piir: alla 21aastase, samuti väa vanade suhtes see norm ei kehtinud. Paastutoidud: kalaja taimeroad. 1491. a andis paavst korralduse, millega lubas paastu ajal süüa mune ja piimatoite. Õlu ja vein. 1525. aastal langes (ordumeister) Wolter von Plettenbergi külaskäik Tallinna paastuaega asjaolu, mis sundis pidusöögil küll serveerima ainult kalatoite, kuid kaugeltki mitte kärpima tarbitava alkoholi kogust. Karskusesse või mõõdukusse alkoholi tarbimisel suhtuti keskajal tunduvalt väiksema respektiga kui paastumise. 27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan)
International Journal of Bilingualism, 248-264. Remes, H. 2009. Muodot kontrastissa: suomen ja viron vertailevaa taivutusmorfologiaa. Acta Universitatis Ouluensis. Serie B, Humaniora. Oulu: Oulun yliopisto. Ringbom, Håkan 1987. The role of the first language in foreign language learning. Clevedon: Multilingual Matters. Ringbom, H. 2007a. Actual, perceived and assumed cross-linguistic similarities in foreign language learning. In Olli-Pekka Salo, Tarja Nikula & Paula Kalaja (eds.), Kieli oppimisessa. Language in learning AFinLAn vuosikirja 2007 / n:o 65. Jyväskylä: Suomen soveltavan kielitieteen yhdistys AFinLA, 183197. Ringbom, H. 2007b. Cross-linguistic similarity in foreign language learning. Clevedon: Multilingual Matters LTD. Ringbom, H. & S. Jarvis 2009. The importance of cross-linguistic similarity in foreign language learning. In M.H. Long & C. Doughty (eds,), The handbook of teaching. Chichester: Wiley-Blackwell, 106118. Sajavaara, K. 2006
annaabi.ee 
