tarvitatakse kosmeetika- ja farmatsiatööstuses. Sooja kliimaga aladel kasvatatakse paljusid kaktuselisi aedades ja parkides ilutaimena, neist istutatakse ka elavtarasid; põhjapoolseil mail on nad kasvuhoone- ja toataimed. [1. lk 288] 3. KAKTUSELISTE HOOLDAMINE Looduses kasvavad kaktused väga erinevates kohtades. Neid võib leida nii vihmametsadest, mägedest kui ka kuivadest kõrbetest. Kasvatamine läheb õnneks, kui me oskame oma kaktustele luua võimalikult looduslähedased tingimused. Laias laastus võib nad jaotada kahte gruppi: vihmametsades ja kuivas kliimas kasvavateks. Kaktus annab õigest hooldamisest märku õitsemisega. [2. Internet] 3.1 VALGUS Vihmametsadest pärit kaktused taluvad hästi varju, otsene päikesevalgus pole üldiselt vajalik. Kuiva kliima kaktused tahavad aga palju valgust. Enamus kõrbete ja mägede kaktuse liike talub ilma probleemita täispäikest
Kaktuste loomuliku kasvukoha jäljendamiseks kaetakse mullapind kiviklibuga, ühte suuremasse potti kokkuistutatud kaktusegruppide puhul mõjuvad väga dekoratiivselt kaktuste vahele paigutatud suuremad kivitükid. Kastmisvesi Kaktuste kastmisvesi ei tohiks olla liiga kaltsiumirikas ehk kare, kuna nad armastavad kasvada pigem happelises keskkonnas. Selleks lasta kraaniveel enne taimede kastmist paar-kolm päeva toas seista või läbi keeta ja settida lasta. Kareda vee kaktustele sobivaks muutmiseks võib ämbritäie vee kohta lisada näpuotsatäie sidrunhapet. Kahjurid Kahjurputukate tõrjumiseks võetakse taim kilekoti või paberi abil potist välja, kahvli abil kammitakse ettevaatlikult juurte vahelt muld ära, lastakse juurtel veidi kuivada ning pritsitakse need üle süsteemse mürgiga (Nt Actara 25WG). Peale tagasi istutamist kaktust ei kasteta vaid piserdatakse, kuna kuivade juurte kaudu imendub mürk kõige paremini.
fotosüntees mille käigus taim varub endale glükoosi. 3. Piimalillelised Taime värvus on hästi erk (punane, sinine, roheline). Selline värvus peletab loomi. Ka nende mahl on mürgine ka see peletab rohusööjaid. Nendel taimedel on ka okkad kaitseks ja aurustumise vähendamiseks. 4. Kaktused Nendel taimedel on paks ja mahlane vars, millesse kaktus kogub põuaks toitaineid. Kaktustele on ka iseloomulikud okkad mis vähendavad vee aurustumist taimelt. 5. Kivilehikud Need taimed ,,elavad kivid" on väga imelised taimed, sest nende välimus meenutab kive. Nad on võimelised kannatama temperatuuri kuni +120°C !!! Nende välimus on kaitseks loomade eest. Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Närilised(Gego Aktiivsed on ööl, päeval on peidus urus. Kaitsevärv. nid,
Juurdumise soodustamiseks võib kasutada juurdumispulbrit. Lõikepinna võib desinfitseerida ka söepulbriga, see vähendab mädanike teket. Juurduma võib pistikud panna nii kraanivette kui mulda. Vees juurutades jälgida, et vesi roiskuma ei läheks, vajadusel tuleks seda vahetada. Vette juurduma pandud pistikud istutatakse ettevaatlikult mulda, kui juured on umbes 3-5cm pikkused. Kasutatav muld olgu kerge ja õhurikas, vähese toitainetesisaldusega. Sobib näiteks kaktustele mõeldud muld või külvi- ja pikeerimismuld, üsna hästi juurduvad pistikud ka puhtas, niiskes liivas. Mulda potis ei tohi liiga tihedalt kokku suruda, muidu on arenevatel juurtel raske seda läbida. Samas, päris tihendamata muld on aga liialt õhuline ning see on samuti juurdumiseks ebasoodne. Ühte potti võib juurduma panna 1- 3 pistikut. Muld hoida niiske, vältida selle läbikuivamist ja -vettimist. Niiskuse hoidmiseks võib
9 4. HAVISABA 4.1 Üldiseloomustus Pärineb Lääne-Aafrika savannidest. Lehed on püstised ja mõõkjad. Kõrgus varieerub sõltuvalt liigist 20 cm kuni 3 meetrini. Havisaba peetakse väga vastupidavaks ja kergesti hooldatavaks taimeks. 4.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Kuiv õhk ei tee liiga, st ei vaja palju õhuniiskust. Temperatuur tuleks hoida pigem jahe (mitte alla 15 kraadi) kui väga soe. Poest mulda ostes, tuleks valida kaktustele mõeldud muld, kuhu lisada juurde liiva. Muidu mulla suhtes erilisi eelistusi ei ole. 10 4.3 Valgusnõuded Kasvatada valges või poolvarjulises kohas. Vähese valguse korral muutuvad lehed kollakaks, kuigi ta on üsnagi leplik kehvade valgustingimuste osas. 4.4 Paljundamine Paljundada saab osadeks jagamise teel või uusi võrseid (risoome) ümberistutades. 4.5 Kahjurid ja haigused Kilptäi, villtäi ja kedriklest. 5. JÕULUKAKTUS
annaabi.ee 
