keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema keelega teise keele väiksema kasutamise.
arusaadavad sõnad. Kolme aastane laps oskab moodustada juba keerukamaid lauseid. Viie aastase lapse sõnavaras aga on juba mitu tuhat sõna. Emakeel on tavaliselt keel, mida inimene teab kõige paremini ja kasutab kõige rohkem. Osad inimesed aga räägivad kahte keelt sama hästi, sest nad on üles kasvanud kakskeelses perekonnas, kus näiteks ema räägib ühes keeles ja isa teises keeles. Selliseid inimesi nimetatakse kakskeelseteks. Kakskeelsusega kaasneb palju häid asju. Näiteks võõrkeelte õppimine on lihtsam, suureneb mõtlemisprotsess ja kontakti saavutamine teisest rahvusest inimesega on kergem. Kakskeelsuse või mitme keele oskamisega kaasneb ka majanduslik eelis. Näiteks inimestel kes räägivad mitut keelt on lihtsam leida uusi tuttavaid ja tööd. Rahvusvaheline suhtluskeel Kahjuks ei saa erinevaid keeli rääkivad inimesed üksteise jutust aru, sest erinevates keeltes öeldakse enamus sõnu väga erinevalt
süsteemi nagu ükskeelsel lapsel hakkab tekkima gramaatiline süsteem. Veidi võib hilinded 2- 3 sõnaliste ütluste koostamine aga see ei ole levinud. Erinevus võib olla ka ehk ainult paar kuud. See mure, et ütlusi ei teki, ei tohiks olla kuni 2,5 aasta vanuseni. Kolmandas etapis eristuvad kaks keelesüsteemi ja 3 aastane kasutab neid juba mõlemaid hästi ning kujuneb välja dominantkeel. Sellest etapist mõjutavad keeled üksteist harvem. Suktsesiivse kakskeelsusega lapsed satuvad tihti just eripedagoogide juurde. Teist keelt hakatakse omandama siis kas lasteaias või alles algklassides. Parim aeg last panna õppima teist keelt oleks 3 aastane. Selleks ajaks on kujunenud mõtlemise ja kõne seosed ( 2 aastaselt) ja sellel ajal teise keele lisandumine võib viia lapse vaikima. Laps tahab saada enne sõnu ja kogeda uut keelt kui proovib seda kasutada. Kolme aastasel on olemas esimeses keeles baassõnavara ja sõnamallid
Setu), sotsiolekt, släng, allkeel, idiolekt laias mõttes uurib sl vestluse struktuuri, keele varieerumist ja kakskeelset ühiskonda. Praktiline sl on keele planeerimine, haridus- ja keelepoliitika, millede meetodiks on enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes uuritakse keeleüksuse varieerumise täppisanalüüsi. Psühholingvistika tegeleb keele ja meele ning nende arenguga, lapse keelelise arengu ja kakskeelsusega. Teise keele omandamine on lapse ja täiskasvanu vahel erinev: · neuroloogiliselt · täiskasvanud oskab võrreldes emakeelt õppiva lapsega lugeda ja kirjutada · täiskasvanu oskab juba ühte keelt seega on motivatsioon väiksem ja ühte keelt omandatakse läbi teise · täiskasvanu on silmitsi rohkemate situatsioonide ja teemadega · täiskasvanu omab vähem aega · täiskasvanu õpib tavaliselt ebaloomulikus olukorras (keeletund) ja omab harva ,,ema"