rasvhappe molekulist ja glütseroolist. Lipiidid koosnevad kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest. Täiskasvanu kehas on keskmiselt 15% rasva, millest enamik paikneb rasvkoes. Rasvkoe sisaldus naiste organismis on veidi (5 10%) kõrgem kui meestel. Lipiidid 2 Rasvhapped võivad olla: Küllastunud ilma kaksiksidemeta (palmitiinhape, palmithape) Monoküllastumata ühe kaksiksidemega (oleiinhape ehk olehape) Poluküllastumata mitme kaksiksidemega (linoolhape, linoleenhape) Lipiidid 3 Küllastamata rasvhapped jagunevad vastavalt esimese kaksiksideme asukohale: 3 (linoleenhape, eikosapentaeenhape) 6 (linoolhape, millest sõltub arahhidoonhappe moodustumine) 9 (olehape) Lipiidid 4 Rasvhapete põhiliseks allikaks on toidurasvad ja
Klassifikatsioon: 1) Vabad rasvhapped peamiselt energiaallikas; 2) Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3) Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4) Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5) Steroidid polütsüklilised ühendid, hormoonid, membraanikomponendid; 6) Vahad -kaitsefunktsioon. Küllastunud rasvhapped (ilma kaksiksidemeta): palmithape, heksadekaanhape. ahelad pakitake kokku tihedamalt, moodustavad jäigema ja rohkem organiseerunud agregaadi nt membraan. Küllastumata rasvhapped (kaksiksidemega): linoleenhape, olehape. ahelad on painduvad, pakitakse vähem organiseerunult ning neil on suurem liikumispotensiaal. Cis-konfiguratsioonis kaksiksidemed looduslikult enamlevinud rasvhapped. Nimetus: C arv, lisatakse lõppu -hape, küllastumata rasvhappe puhul näidatakse kaksiksideme asukohad. 2
Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: 11*lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; a) ei ole hargnevad (enamasti); b) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); · loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid
saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); · loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus.
Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. Aktsepteerituim on struktuurne klassifikatsioon, mis jagab kehalipiidid kolme klassi: Lihtlipiidid, liitlipiiidid ja tsüklilised lipiidid. * lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: *taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); *loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Orgaanilised ühendid 12
saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C –aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus.
saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); · loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus.
saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 3.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: * lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); · loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid
annaabi.ee 
