uurimustööd Rootsi- Eesti ühisprojektina, läbi kaevati 170 m² ala kloostri põhjatiiva lõunaküljel. Nendel välitöödel seati kahluse alla ristikäigu olemasolu, kloostri põhjatiivas sellest konkreetseid jälgi ei leitud, samas leiti uuritud piirkonnast esmakordselt matused. [4, lk 140] 1990. aastal leiti viie naise ja lapse hauad. Surnud dateeriti ajavahemikku 13. sajandist kloostri reformimiseni. 1992. aastal leiti veel kirsujäänustega haudu, üks nendest oli kaksikmatus. [ 4, lk 140; 5, lk 121] 1997. aastal toimusid avariikaevamised kloostri siseõues 170 m² suurusel alal. Seda ala oli peamiselt kasutatud kalmistuna, seega satuti rohkearvulistele matustele kloostri idatiiva õuepoolsel küljel. [ 4, lk 140, 141; 5, lk 121] Selgus, et kõik luustikud, peale kahe, mis kuulusid 7-10 aastastele lastele, olid naiste omad. Luustike uurimine näitas, et maetud olid küllaltki terved ning saanud head meditsiinilist abi, järelikult olid nunnad enamasti
Ka jahi- ja tööriistad olid paremini valmistatud. Näiteks tulekivist nooleotsad polnud teritatud enam üksnes servast, vaid töödeldud ühtselt üle pinna. Kammkeraamika kultuuri asulad asusid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel. Elamud paiknesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kombeks oli matta osa surnuid (ilmselt tähtsamad) asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Tüüpiline oli kaksikmatus, panuste ja tootemitega. Peenelt nikerdatud kujukesed viitavad kõrgele kunstitasemele. Tootemitel oli ühiskonnas eriline tähtsus. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvastik oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, erinevaid taimi ja nende omadusi. Leiutatud oli ühtlasi
NEOLIITIKUMI ALGUS EESTIS - keraamika ilmumine - nn Narva kultuur (5000 eKr) - kuna I leiti Narvast - nime kinnistasid Läti ja Leedu arheoloogid - avastaja ise kasutas Narva keraamikale. Need on koonilised, suured savinõud - jämedaseinalised etc, omal ajal ilmselt kohutavalt väärtuslik, kuna neid potte parandati (sidumise teel) · Sellele järgneb kammkeraamika kultuur (4000 eKr). Riigiküla asula hooned (50-60rm) Valma kaksikmatus - vt ajaloo põhiperioodid. Toimus ka asula territooriumile matmine NÖÖRKERAAMIKA (Kesk-Euroopa) 3000 eKr Eestis: kultuurikiht õhuke 1) Liikusid pidevalt edasi, 2) Üksikpereline asustus N 12.11.09 Pronksiaeg · Sissejuhatus: Tegelikult eelneb pronksiajale ka eneoliitikum/halkoliitikum ehk vasekiviaeg VASK on pehme, sellega ei saanud hästi Vaskesemetega ei kaasnenud murrangulisi võidelda. Brinelli kõvadusarv on vase puhul 30, protsesse, v.a. Balkanil, Taga-Kaukaasias,
annaabi.ee 
