kõrem palve Jumala auks Rooma liturgias, doksoloogia, milleks on Gloria in Excelsis. Klooster - (kr,. Monasterion, koht üksinda elamiseks), religioosse kogukonna hoone munkade, nunnade, või mõlemate jaoks ühiselt, kaksikkloostri näol, kus elati benediktlaste reegleid või teisi samalaadseid kuulekust nõudvaid ühiselureegleid järgides. Nunn - nunnakloostris, kloostri- või eremiitlikus, kogukonnas või kaksikkloostris elav, religioosse ellu pühitsetud naisterahvas, või olles vaimses isolatsioonis koos teiste anahoreetide ja nais anahoreetide; ta on seotud kolme täiuslikkuse nõudega. Munk - religioosse vennaskonna meessoost liige, elab tavaliselt klostris, on seotud kolme tõotusvandega, vaesuse, karskuse ja sõnakuulelikkuse vandega. Gregorius I Suur - (u. 540 - 12 märts 604), paavst 590 - 604. Oli 579 - 585 paavst Pelagius ll saadik Konstantinoopolis. Paavstina sõlmis rahu Roomat ohustanud
birgitiinide Vadstena emakloostrit, mis ta juhiste järgi tema sünnimaal Rootsis loodi. Kuna paljudele teistele kloostritele üle euroopa oli vastumeelt, et ühte kirikut juhib ainuisikuliselt naine ja naispühaku õpetuste järgi, oli kirikul palju vaenlasi. Raamatus oli selleks Tallinnas asuv ordu, kes nägi birgitiinide ordus suurt konkurentsi. Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde(raamatus algselt 22) ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Mitmete muude reeglite seast, mida uues ordus ette nähti, on huvitav ära märkida oreli
vastuvõetavam. Nii juhtus ka ''Püha Päästja ordu'' ehk ''Birgitiinide orduga,'' nagu uut kloostriordut hakati argisemas kõnepruugis nimetama. Seega kulges kloostri elu augustiinlaste reeglite järgi, millele Birgitta oli enda poolt teatud punkte lisanud. ( Jörälv, 2003: 46). Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli 6 kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Preestrid pidid pühapäeviti ja suurte pühade puhul rahva keeles jutlustama