kiriku tegevusega. See omakorda toob välja küsimuse autentsuse kohta, ehk millised „Inimese Poja“ kasutused Uues Testamendis, tõesti kuuluvad Jeesusele ja millised mitte. Oluline oleks mainida ära Inimese Poja väidete tüüpjaotus, mida kirjeldab oma artiklis ka Francis J. Moloney.14 Inimese Poja väljendused jaotuvad kolmeks: kannatav Inimese Poeg, eskatoloogiline ja lunastatud Inimese Poeg ja olevikuline Inimese Poeg. Burkett näib autentsuse teema juures eelistavat kaksikjaotust: apokalüptiline ja mitteapokalüptiline Inimese Poeg.15 Erinevatel alustel võidakse autentseks pidada neid väiteid, mis on apokalüptilised, neid, mis ei ole või hoopis kõiki või vaid üksikuid. Kui ainult mitteapokalüptilised väited on tõesed, siis on selleks erinevaid seletusi: näiteks võis apokalüptilised väited olla loodud peale Jeesuse surma, tema jüngrite poolt või hiljem varakristliku kiriku poolt.16 Sarnast seisukohta
lume sulamine, rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked. Murenemine Protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist. Mõnikord eristatakse ka bioloogilist murenemist. Et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud. Kaksikjaotust 'porsumine-rabenemine' ei tule mõista nii, et tegemist on kahe selgelt eristatava asjaga. Vastupidi, looduses on need protsessid enamasti omavahel tihedalt põimunud. Murenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal. Füüsikaline murenemine on näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad või kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja seeläbi kaljut lõhub
väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, kui teo karistatavus tuleneb Eestile siduvast välislepingust. 45. KarS deliktistruktuur ja selle õiguslik tähendus Koosseis Õigusvastasus Süü Deliktistruktuur on leidnud Eesti jurisprudentsis palju rõhutamist ja mitte asjata. Ka USA karistusõiguses tuleb esmalt tuvastada koosseisupärasus.USA karistusõigus tunneb koosseisu kaksikjaotust: objektiivne koosseis ja subjektiivne koosseis. Neid kaht selliselt eestindades patustataks küll ehk tõlkereeglite vastu, kuid sisuliselt on kõnealused mõisted kattuvad. Tuleb tähele panna, et objektiivse koosseisu osadena käsitletavate teo, tagajärje ja põhjusliku seose kõrval on olemas veel ka teomodaliteedid ehk süüteokoosseisu normatiivsed tunnused, mille puhul tõendamiskoormus lasub samuti süüdistusel. a
annaabi.ee 
