Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kakl" - 3 õppematerjali

Murded
4
doc

Murded

· Sk astmevahelduset: leskel, kääskin · Palatalisatsioon puudub · G kadu särg: säred; telg: teled, järestikku · Lööma, sööma lihtminevikus löin, söin. · Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnade toimumata: keldane (kollane) · Nimetavas e: - järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema: tiha, koht : kuha · Äi, oi, ai diftongid päiv, laiva, koir · Aa, ää säilinud ­ pää · K ­ u *kakl ­ kaul (kael) Rannikumurde murrakurühmad: 1. Läänerühm (Jõelähtme, Kuusalu, Haljala lääneosa) 2. Keskrühm (Haljala idaosa, Viru-Nigula) 3. Idarühm e Vaivara

Keeled → Eesti murded
56 allalaadimist
Eesti murrete erijooned
12
doc

Eesti murrete erijooned

· Sk astmevahelduseta: leskel, käskin · Palatalisatsioon puudub: palk:palki · G kadu: särg : säred ; telg : teled ; järestikku · Lööma, sööma lihtminevik: löin, söin · Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane 'kollane', laskesin · Nimetavas e: järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema :tiha; koht : kuha · Äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv · Aa, ää säilinud: pää · K > u: *kakl > kaul 'kael' ; *nakr > naur(is) 'naeris' Rannikumurde murrakurühmad Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): · Süömme, tulette · Tulid 'tulivatä Keskrühm (HljI, VNg); Idarühm e Vaivara Alutaguse murre Lüganuse ­ kõige vanapärasem ja omanäolisem Jõhvi ­ lõunas tugevad keskmurde mõjud Iisaku ­ põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega

Keeled → Eesti murded
122 allalaadimist
Eesti murded I konspekt
30
docx

Eesti murded I konspekt

 sk astmevahelduseta: leskel, käskin;  palatalisatsioon puudub: palk : palki;  g kadu: särg : säred, telg : teled, järestikku;  lööma, sööma lihtm.: löin, söin;  vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane ‘kollane’, laskesin;  nimetavas e: järve, lapse;  e ja o kõrgenevad h ees: tegema : tiha, koht : kuha;  äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv;  aa, ää säilinud: pää;  k > u: *kakl > kaul ‘kael’, *nakr > naur(is) ‘naeris’; Rannikumurde murrakurühmad (1)Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): - süömme, tulette - tulid ‘tulivat’ (2) Keskrühm (HljI, VNg): - süömmä, tuletta - tuliva, süönü (3) Idarühm e Vaivara: - süömmö, tuletto - tullet ‘tulevat’, tullit ‘tulivat’ - opeDan ‘õpetan’ (2) kirde- e Alutaguse murre: - rohkesti õ-häälikut: õli ‘oli’, õtsib ‘otsib’ - tugeva astme geminaadi üldistus: seppäd

Keeled → Keeleteadus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun