2. KAKULISTE TOITUMINE Kakud on osavad jahipidajad. Neil on kiire ja hääletu lennuviis ja väga hea nägemine, mis aitavad hästi saaki püüda (Allas jt, 2007:12). Tavalisim jahipidamisviis kakkude jaoks on oodata heas varitsemis paigas, kuni mõni sobib saakloom end reedab. Siis tabada teda lühikese sööstlennuga. Avamaastikul jahti pidavad kakud saalivad madallennul toitumiskoha kohal ja ründavad saaki õhust. Kõige rohkem Eestis pesitsevatest kakkudest kasutavad saalimislendu kõrvuk- ja sooräts. Teised kasutavad peaaegu alati ootamistaktikat (Kontkanen jt, 2004:68). Pilt 4 Händkakk saagiga (Savisaar, 2008) Kakud toituvad põhiliselt pisiimetajatest, aga nad kütivad ka linde, kahepaikseid ja roomajaid, selgrootutest limuseid, usse ja lülijalgseid (Allas jt, 2007:12). Kakudele sobib söögiks tegelikult kõik, kellest jõud üle käib (Pappel, 2001). Kuigi on ka kitsamalt spetsialiseerunud
suur paast. Saaremaal viidi teistele uste taha kärbseid või jahvatati putukaid, mis olid rohkem madisepäeva kombed. Toidud Kõiki selle päeva toite kutsutakse tuhatoitudeks, ehkki valmistamisviis on tavapärane. Valmistati tuhakakk, tuhapull, tuhavatsk ehk -leib - tegelikult üsna harilik leib; tehti karaskit ja saiakesi. Tavalisim oli odrakaraski ja odrakuklite küpsetamine. Mulgimaal ja mujalgi on küpsetatud lihaga kakke ja karaskit. Mõnel pool hoiti üks küpsetatud kakkudest karjalaskmispäevaks ja jagati siis loomadele. Tuhakoogid ehk lihtsalt pannkoogid olid tuhkapäeva tüüpilisemaid roogasid. Keedeti tuhapuder ehk jahu-, harvem tangupuder. Tuhkapoiss, tuhkapuss, tuhatüdruk Poisiks või tüdrukuks riietatud nukk. Söega joonistatud silmade ja suuga pea oli riidest või kaalikast, kuhu olid silmad ja suu sisse lõigatud. Tuhapoiss viidi salaja teise pere ukse taha, akna alla või visati üle läve tuppa. Tuhapoiss tuli
Keha pealmine pool on tumeruun suurte heledate laikudega. Kõhu alumine pool on hele, tumedate ebakorrapäraste triipudega. Isas- ja emaslind on sarnased. · Kus võib kohata.Elupaigana eelistab palumetsi. · Eluiga. Karvasjalg-kaku eluiga on 7-8 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 16 aastat. · Pereelu. Karvasjalg-kakk pesitseb peamiselt vanades suurte rähnide pesades või sobivates looduslikes õõnsustes. Samuti ei ütle ta ära talle tehtud pesakastidest. Erinevalt enamus kakkudest püsivad karvasjalg- kakkude paarid ühe hooaja. Isased jäävad tavaliselt oma pesapiirkonnale aastate vältel truuks. Isane kakk hakkab sobivat pesapaika otsima talve lõpus. · Eluviis. Karvasjalg-kakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev. · Toidulaud. Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg. · Arvukus. Eestis pesitseb 200-500 paari, Euroopas 110 000-350 000 paari. Metsvint · Välimus
mõtlema hakata. Kassikakk on looduskaitse all. Värbkakk Värbkakk (Glaucidium passerinum) on umbes kuldnoka suurune kakuline. Ta on väikseim kakk Euroopas. Oma väikesele kogule vaatamata on värbkakk siiski tõeline röövlind, kes toitub nii värvulistest kui hiirtest. Värbkakk on hämarikulind, kes võib tegutseda ka päevasel ajal. Erinevalt paljudest teistest kakulistest ei ole värbkakk aktiivne öösel. Värbkakk on meie teistest kakkudest selgesti eristatav juba ainuüksi suuruse järgi. Sulestik selja poolt pruun, korrapäraste valkjate tähnidega, kõhu poolt valge, pruunikate viirgudega, silmad kollased. Emaslinnud on isaslindudest veidi suuremad. Isaslindude pikkus jääb 15 - 17cm vahemikku, emaslindude pikkus 17 - 19 cm vahemikku. Isaslinnud kaaluvad 50-65g, emaslinnud 67-77g (enne hauduma asumist rohkemgi). Värbkakk on levinud kogu taigavööndis Skandinaaviast Ida-Siberini. Eraldatud
annaabi.ee 
