68. Kakandilised elavad maismaal; meres; magevees 69. Kakandilistel on lüliline keha; keha dorsoventraalselt lamenenud 70. Eesti suurim kakandiline on Saduria entomon merikilk, elab Läänemeres 71. Maismaal elavad kakandilised hingavad lõpustega 72. Vesikakand kasvatab kaotatud jala asemele uue jala õige 73. Kuidas eristada keldrikakandit mullakakandist? Mullakakand erineb keldrikakandist seljakilbikeste kuju ja viimase lüli poolest 74. Kakandite hulgas on liike, mis on inimtoiduks õige 75. Kõige suurem kakand on Bathynomus giganteus harilik hiidkakand, elab Vaikses ookeanis: Austraalia ja Kagu-Aasia vetes; Atlandi ookeanis: Kariibi meres 170 2140 m sügavusel 76. Kirpvähilised elavad magevees, meres 77. Jõe kirpvähi keha on dorsoventraalselt lamenenud vale 78. Kirpvähilised on kalade toiduks 79. Alamvähkide hulka kuuluvad seltsid 1) O. Copepoda aerjalgsed 2) O
Kakandilised: Kakandid on paari sentimeetri pikkused kõhu-selja suunas väga lapiku kehaga loomad. Kakandi keha koosneb lülidest nagu kõikidel vähkidel, igal rindmikulülil on paar jalgu. Jalad paiknevad ka tagakehal, kusjuures eesmised neist talitlevad hingamiselundite - lõpustena. Lõpuseplaadikesed on pidevas liikumises ja nende kaudu tungib vees lahustunud hapnik looma verre. Lõpuste lähedal tagakehas asub ka kakandite süda. Isastel kakanditel on eesmised tagakehajalad muutunud sugutuselunditeks. Pea külgedel asuvad kakandilistel liitsilmad, mis koosnevad tillukestest osasilmadest. Eluviis: Kakandiliste põhiliseks liikumisviisiks on roomamine veekogu põhjal, taimedel või maapinnal rindmikujalgade abil. Sellistel liikidel on jalad enamvähem sarnase ehitusega ja ühepikkused. Paljud merevormid oskavad lisaks roomamisele ka ujuda, selleks on spetsiaalselt kohastunud nende tagumised rindmikujalad või
lagundavad. Laguahel on doonorkontrollitud süsteem – nad ei tapa kedagi, ei mõjuta otseselt toiduobjekti tihedust. Ka raisakotkas ei tapa, kuigi eeldused on olemas. Tohutult vähe erandeid: nt nekrotroofsed parasiisis – seened. Need on männi okkaid nakatavad seened, käituvad parasiidina, kuni männiokas elab. Kui männiokas sureb, söövad surnud okast edasi. HOOGHÄNNALISED – meie kliimas olulised. Mikroobsed lagundajad saavad kasu suurematelt lagundajatelt enne neid – kakandite kohalolu kiirendab oluliselt lehevarise mikroobset lagundamist. (neid ei tohi olla ka liiga palju) Erinevate orgaaniliste ainete lagunemiskõverad tammemetsa varises. Tselluloos laguneb hästi, seentel tsellulaasi palju. Palju raskem on ligniini lagundamine. 56 Protsesside intensiivsus sõltub, millise bioomiga on tegu. Mikro- meso- ja makrofauna aktiivsus laguahelas eri bioomides
annaabi.ee 
