Mõistsin, et niisugused kogemused ei ole ainult mitte reaalsed vaid hoopis tavalisemad, kui suurem osa inimesi arvata oskab. Raamatus räägib kirjanik, kuidas vahet teha tõelise eelmise elu mälestuste ja fantaasia vahel. Põhjus, miks ta hakkas kirjutama ja koguma juhtumeid oli selles, et tema leidis reinkarnatsioonis lahenduse terviseprobleemidele ja foobiatele. Üks tõugetest raamatu kirjutamiseks oli juhtum, milles tema poeg hakkas 3 aastaselt paugutamist ja lärmakaid kajavaid kohti kartma. Varem polnud sellist probleemi olnud. Konsulteerinud sõbraga sai ta temalt teada, et naise poeg oli varem olnud Esimeses maailmasõjas mustanahaline sõdur, kes oli saanud randmesse haavata. Sama sõja käigus oli mees ka hukkunud. See oli vastus müra kartusele ja ka sellele, miks poisi käel oli ekseem, mis oli pikemat aega tema randmel. Pärast seda meenutust kadus see lapse käelt. Raamatu käigus saab ka kirjanik enda tervise probleemidele lahenduse aga sellest ma räägin
looduest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe ööbik I"(1867) See kogu pani aluse K tuntusele. Hiljem koostas ka II osa, kuid see jäi ilmumata. K mõlema luulekogu pealkirjad räägivad nii tema isikust kui ka tema ajast. Isamaaluule K varasemaid luuletusi, kus esineb isamaamotiiv on ,,Miks sa nutad?" Hoopis teistsugus meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt". Erinevalt K patriootiliste luuletuste enamikust ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. ,,Kodu" ja ,,kodumaa" on mõisted, mis saavad inimlikult mõistetavaks just eemalolijatele, sisendab Koidula. ,,Jutt" on igatsusluuletus, milles moodustub tervikkujund. Mõjuvuse saavutamiseks kasutab värssides nii alg-, lõpp- kui ka siseriimi. ,,Enne surma- Eestimaale!" See luuletus on K testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism. K oskas anda kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isikliku sisu
varjub põõsastikku ega taha ennast näidata, teiselt poolt aga on ta kõige virtuoossem laululindude hulgas. Isamaaluules esineb isamaa-motiive ,,Miks sa nutad?" Siin on juba olemas need metafoorid, mille kaudu hakati edaspidises kirjanduses eesti rahva ajalugu kujutama: muistne rõõmupõlv, järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine. Teistsugust meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt", ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. Südamlik ja valuline kõla. See luuletus on Koidula testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism. Isamaa on tema viimne mõte siitilmast lahkudes. Tegu on isikliku kui ka ajastulise ideoloogiaga. Oskas anda kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isiklik sisu. Koidula ongi romantiline luuletaja, kelle vaim lendab kõrguses ja hing ihkab ilu. Vaimustusvõime on ta tugevaim külg, kiirgab
annaabi.ee 
