Austraalia filmitegija Gary Kildea kuulub Austraalia filmitegijate põlvkonda, kus on veel ka Ian Dunlop, Dennis O'Rourke, Bob Connolly, Robin Anderson. Tegutses 80ndtatel, filmis Austraalias ja Papua Guineas. Tegi filmi "Celso ja Cora", kus keskendus inimsuhetele. Celso ja Cora kuuluvad direct cinema ja cinema verite jälgedes sündinud dokumentalistikauuenduse paremikku. Film on nii isiklik kui vaatlev/ühiskondlik. VIDEO KUI POLIITILINE RELV Kajapo indiaanlased elavad kesk Brasiilias. Neid külastasid tihti uurijad, ajakirjanikus ja meedia üldse ning nad harjusid sellega ära. Seejärel hakkasid nad endale ise meedia varustust hankima. Lõid endale endakeelse radio võrgustiku.1985 viidi kajapode juures läbi projekt videoga. Projekti tulemusena tekkis kajapodest filmitegijate grupp. Hakati videoga võitlema oma õiguste eest. Hoitsid nii ära plaanitava Altamira tammi ehitamise, mis oleks nende alad üle ujutanud. Kajapode
oma kultuurist, sest nad teavad kõige paremini, mis on oluline. Leiti, et võõras ei suuda kultuuri hästi mõista. Kuidas on videot traditsioonilistes ühiskondades kasutatud põliselanike endi poolt? Materjal aitab valida tulevasi põliselanike põlvkondi, et neile õpetada, kuidas vanasti elati. Audiovisuaalsuse juures on alati ka meelelahutuslik moment. Oluline oli informatsiooni edastamine, põliselanike endi seas, nt hügeeni kohta teavitamine üldiselt teavitusfilmid. Kajapo video projektid 1985-87, 1990-91. Elavad Brasiilia keskosas. Nad on hea näide, kuidas videot kasutati. Kajapod harjusid tänu antropoloogidele videoga (uue tehnoloogiaga) kiiresti ära. 60ndate lõpus hankisid kajapod endale ise magnetofonid rituaalide salvestamiseks ja ka info vahendamiseks erinevate külade vahel. Õppisid ära raadiosaatjatega töötama. Lõid isegi omakeelse raadiovõrgustiku. Samuti hakkasid
teavad kõige paremini, mis on oluline. Leiti, et võõras ei suuda kultuuri hästi mõista. Kuidas on videot traditsioonilistes ühiskondades kasutatud põliselanike endi poolt? Materjal aitab valida tulevasi põliselanike põlvkondi, et neile õpetada, kuidas vanasti elati. Audiovisuaalsuse juures on alati ka meelelahutuslik moment. Oluline oli informatsiooni edastamine, põliselanike endi seas, nt hügeeni kohta teavitamine – üldiselt teavitusfilmid. Kajapo video projektid 1985-87, 1990-91. Elavad Brasiilia keskosas. Nad on hea näide, kuidas videot kasutati. Kajapod harjusid tänu antropoloogidele videoga (uue tehnoloogiaga) kiiresti ära. 60ndate lõpus hankisid kajapod endale ise magnetofonid rituaalide salvestamiseks ja ka info vahendamiseks erinevate külade vahel. Õppisid ära raadiosaatjatega töötama. Lõid isegi omakeelse raadiovõrgustiku. Samuti hakkasid koguma antropoloogide
annaabi.ee 
