● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak ● Evald Tordik – kirikumõisa rentnik Filmitegijad ● Monteerija – Ludmilla Rozenthal (Monteerija kinnitab ja teisaldab juhendamisel nõuetekohaselt materjale ja konstruktsioonielemente, kasutades selleks tõstetroppe ja koormakinnitusvahendeid.) ● Kunstnik – Linda Vernik (Kunstnik kujutab filmi/teatri tausta jne.) ● Kostüümikunstnik – Krista Kajandu (Kostüümikunstnik on inimene kes teeeb filmi jaoks kostüüme ja kujundab neid.) ● Jumestuskunstnik – Rostislav Nikitin (Jumestuskunstnik kujundab jumestuse abil inimeste välimust. Tavaliselt on tema ülesanne tuua esile inimese isikupära, kuid ka korrigeerida iluvead; samuti võib jumestuskunstnik aidata inimese välimust muuta.) ● Režissööri I assistent – Heiki Roots (Tema peab juhtima ja
Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal Monteerija Ludmilla Rozenthal Kunstnik Linda Vernik Kostüümikunstnik Krista Kajandu Jumestuskunstnik Rostislav Nikitin Rezisööri I assistent Heiki Roots Rezisööri assistent Mall Jaakson Helioperaator Harald Läänemets Operaatori assistent Alfred Eljas Operaatori assistent Enn Putnik Toimetaja Silvia Kiik Dirigent Eri Klas Filmi kaks versiooni 1969. aasta lõpus tehti filmist "Kevade" eestikeelne koopia. Jaanuaris 1970 tehti pärast
eranditult näägutavat kõnepruuki. Ja viimane kolmandik - neist kiirgab soojust. Kes paneb naisele käe ümber, kes viib tantsupõrandale. On ühised mälestused, suuremad või väiksemad tulevikuplaanid ja olevik, mis mõlemale korda läheb. Kui need paarid välja talveöösse astuvad, saadan teele kolm sarnast lühisõnumit, mille teksti laenan Jaan Tättelt. Palju õnne argipäevaks, Krista ja Juhan! 34 aastat kooselu. Kas te usute, et peaaegu igal tööpäeval helistab proua Kajandu ACG Nyström Eesti direktorile härra Kajandule ja küsib õhtusöögi suhtes nõu? Et kas kartulipannkoogid või pikkpoiss? Ja ei tee seda mitte tüütust kohustusest midagigi lauale panna, vaid puhtast toidutegemise naudingust, mis on seda suurem, mida rohkem õnnestub armsale inimesele meele järele olla. "Tavaliselt lõpeb meie kõne sõnaga "kala"," naerab Krista. "Välja arvatud pikem periood selle suve lõpus, kui olime just tulnud Ahvenamaa süstamatkalt ja kala pilgeni täis
annaabi.ee 
