Töö käik: Soojendame lahuseid ning lisame Fehlingi I ja II lahust. Lahusesse, kuhu oli lisatud ka HCl , tekkis punane sade. Vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis moodustab punase sademe, suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Teise lahuse värvus jäi samaks- siniseks. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Võrdleme kuidas kaituvad monosahhariidid ja taanduvad oligosahharidid Barfoedi reaktiivi lisamisel Kasutatud ained: 2katseklaasi: I katseklaas: 1 ml laktoos II katseklaas: 1 ml glükoosi. Mõlemasse katseklaasi lisada 3 ml Barfoed´ reaktiivi. Barfoed´ reaktiiv: [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes]
3) struktuuri poolest (susiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on vaga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega vorreldes suhteliselt vaikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus vorreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde votta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel kaituvad mittemetallid oksudeerijana. · Koige aktiivsemad mittemetallid on VIIA ruhmas (votavad kergesti juurde uhe elektroni). Koige vahemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA ruhma mittemetallid (vaarisgaasid) kuna nende valiskihil on 8 elektroni => pole pohjust ei juurde votta ega ara anda. 8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid? Loetle erinevaid keemilisi reaktsioone!
Kuna = + /2 ja tan = f (a), siis p = tan = tan( +/2)= - 1/tan = - 1/f(a) Punkti A = (a, f(a)) läbiva normaalsirge võrrand on järgmine: y - f(a) = - 1/f(a)(x - a), kui f(a) = 0. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Argumendi väärtusel x = a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A=(a,f(a)) sile joon, mille puutuja tõusunurk ei ole /2 . 23. Funktsiooni muudu() esitus diferentsiaali ja jaakliikme summana. Kuidas kaituvad diferentsiaal ja jaakliige argumendi muudu x suhtes, kui x laheneb nullile? (toestada!). Funktsiooni muudu peaosa ja jääkliige. Olgu antud funktsioon, mis on diferentseeruv punktis a. Eeldame, et f (a) = 0. Kasutame §3.1(Tuletise, diferentseeruva funktsiooni ja diferentsiaali mõisted.) sissetoodud mõisteid x = x - a - argumendi muut() kohal a y = f(x) - f(a) - funktsiooni muut kohal a . §3.1 me näitasime, et f(a) = lim y/ x
annaabi.ee 
