Ägedad lahingud, vastupanu lõpetati 3. okt. Hiiumaa vabastamine algas 12. okt., see 21. okt. sakslaste kätte. Viimane Osmussaar, 2. dets. 1941. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid Hävituspataljonide loomine ja terror Sõja puhkedes hoogustus terror. Vanglad, ligi 3000 inimest. Vangide evakueerimine Venemaale. Sõjaseisukord ja kohtupidamine sõjatribunalide kätte. Otsuse langetamine 24 tunni jooksul, tunnistajateta ja kaitsjateta. Kohapeal mahalskmine ja karistada ka perekondi. Õudne terror ja jõhkrus. Talude põletamine ja inimeste sadistlik tapmine. Eriti vahetult enne Eestist lahkumist. Vangide (4000) evakueerimine. Lasti maha Tartu vanglas ööl vastu 9. juulit 193 inimest, keda ei jõutud evakueerida. Vanglates surmaotsused konveiermeetodil ja kohe täide. 1941 aasta juulis saartelt veel üks küüditamine. Hävituspataljonide loomine, kurikuulsaks metsavendade tapmisega, haarangutega, pered
selle sna platonlikus thenduses. Selle tulemusena ei osata siin eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid ihasid ning leida iget mtu ihade rahuldamisel. Kui oligarhia tingimustes tuli ihasid veel piirata et varandus kokku ei kuivaks tuli tarbimist piirata , siis demokraatia tingimustes pole midagi piiramas sellist eluviisi, mida keegi iganes ihaldab. Nii iseloomustab demokraatlikku hingelaadi ihaleva hingejao piiramatu domineerimine. Platon tleb, et hinge kindlus on ilma kaitsjateta ning selle vivad hivata kskik millised ihad. Niisugune, n demokraatlik vabadus on vabadus nii heaks kui halvaks. Kuigi kik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult vimu teostada kigil koos riigitri kljes rippuda ei ole vimalik ega huvitavgi. Seetttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja heaks vimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased prinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste
Selle tulemusena ei osata siin eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid ihasid ning leida õiget mõõtu ihade rahuldamisel. Kui oligarhia tingimustes tuli ihasid veel piirata – et varandus kokku ei kuivaks tuli tarbimist piirata – , siis demokraatia tingimustes pole midagi piiramas sellist eluviisi, mida keegi iganes ihaldab. Nii iseloomustab “demokraatlikku hingelaadi” ihaleva hingejao piiramatu domineerimine. Platon ütleb, et hinge kindlus, Akropol, on ilma kaitsjateta ning selle võivad hõivata ükskõik millised ihad. Niisugune, nö “demokraatlik vabadus” on vabadus nii heaks kui halvaks. Kuna puudub vastav kasvatus ja haridus, siis pole tagatud, et vabadust teostataks vooruslikult ning et see viiks eudaimonia`le. Kuigi kõik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult võimu teostada – kõigil koos riigitüüri küljes rippuda ei ole võimalik ega paku enamusele ka huvi
annaabi.ee 
