toimus riigipööre, mille viisid läbi K. Päts ja J. Laidoner, et stabiliseerida olukorda riigis. Alanud ,,Vaikiva ajastu" ajal säilis vabariigi olemus ja vabariigil olid väljavaated taastada parlamentaarne demokraatia. Vabariigi välispoliitika peaeesmärgiks oli riigi julgeoleku kindlustamine. Eesti välispoliitikat mõjutas peamiselt riigi geopoliitiline asend NSV Liidu ja lääneriikide vahel. Naabritega oli kasulik hoida häid suhteid, ent samas tuli hoida oma relvajõude kaitsevalmis. 1921 saavutati üks suuremaid eesmärke, Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. Õnnestus ka mitmelt riigilt tunnustust saada 1923. aastal oli Eestit tunnustanud 29 riiki. NSV Liiduga sõlmiti 1932. aastal mittekallaletungileping, millega osapooled kohustusid loobuma teineteise vastu suunatud majanduslikest ja poliitilistest aktsioonidest ja sellega paranesid Eesti suhted NSV Liiduga. Majanduses andsid omariikluse 20 aastat üldiselt häid tulemusi. Kuigi alguses tabas
1921 – EV võetakse vastu Rahvasteliitu. Algab ka teiste riikide poolt EV tunnustamine. 1923 olid EV-l sõlmitud diplomaatilised suhted juba 29 riigiga. EV peamine eesmärk välispoliitikas: julgeoleku kindlustamine. Tegurid, mida tuli arvestada: Eesti geopoliitilist asendit et Eesti vahetus naabruses asus NSVL võimaliku toetusega teiste naaberriikide poolt EV -l tuli arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega, hoida kaitsevalmis oma relvajõude, toetuda Rahvasteliidule, sõlmida regionaalseid lepinguid, kuulutada erapooletuks konfliktide puhul. Tuntumad välisministrid: Jaan Poska, Ants Piip ( 4 korral), Otto Strandman, August Rei, Karl Selter jt. 1920. aastad – suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola – Leedu, Eesti – Läti, jt.
1921 EV võetakse vastu Rahvasteliitu. Algab ka teiste riikide poolt EV tunnustamine. 1923 olid EV-l sõlmitud diplomaatilised suhted juba 29 riigiga. EV peamine eesmärk välispoliitikas: julgeoleku kindlustamine. Tegurid, mida tuli arvestada: · Eesti geopoliitilist asendit · et Eesti vahetus naabruses asus NSVL · võimaliku toetusega teiste naaberriikide poolt EV -l tuli arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega, hoida kaitsevalmis oma relvajõude, toetuda Rahvasteliidule, sõlmida regionaalseid lepinguid, kuulutada erapooletuks konfliktide puhul. Tuntumad välisministrid: Jaan Poska, Ants Piip ( 4 korral), Otto Strandman, August Rei, Karl Selter jt. 1920. aastad · suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. · Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola Leedu, Eesti Läti, jt.
huvid ja võimalused paljuski muutusid, siis tuli Eesti juhtkonnal korrigeerida oma välispoliitikat. Üsna tihti tuli vastu võtta paratamatuid otsuseid. Oma riigi julgeoleku kindlustamiseks tuli Eesti juhtkonnal kasutada järgmiseid teid: toetuda Eesti püsimisest huvitatud suurriikidele; arendada sõbralikke suhteid kõikide naabermaadega; sõlmida regionaalseid liite, toetuda Rahvasteliidule, hoida kaitsevalmis oma relvajõude; kuulutada Eesti erapooletuks relvakonfliktide puhul. Kui 1920. aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitilistel kui majanduslikel põhjustel Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigas tugevnes orientatsioon Inglismaale. Sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920. aastate lõpul paranesid Eesti suhted ka
annaabi.ee 
