administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. Kriiside korral on maaväe ülesanneteks: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaajal ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset; alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist; luua tingimused liitlaste saabumiseks;
Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülesanded Rahuajal · korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase · kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust · osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega · abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral Kriiside korral 4 · valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile · tõsta valmisolekutaset · alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist · luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal
ettevalmistamises, käivitamises ja elluviimises. Mobilisatsiooni käigus moodustatakse Kaitseliidu baasil territoriaalkaitse üksused. Piirivalve on rahuajal Siseministeeriumi valitsemisalas olev organisatsioon, mis valvab ja kaitseb riigipiiri seaduses ettenähtud alustel ja korras. Mobilisatsiooni käigus viiakse kindlaksmääratud üksused üle kaitseväe ülemjuhataja alluvusse. 2.1. Maavägi 2.1.1. Rahuaja ülesanded: kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; juhtida rannakaitse ettevalmistamist; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada õigusaktidega sätestatud korras vastavalt korraldustele tsiviilvõimu organeid loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel asetleidnud katastroofide korral. 2.1.2. Kriiside korral: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
ning osaleb õppustes ja operatsiooni- 5) valmistuda koostegevuseks appitu- des koos NATO ja teiste partneritega. levate liitlasvägedega. Maaväe ülesanded rahuajal: Maaväe ülesanded sõjaajal: 1) korraldada väljaõpet ning tagada 1) kaitsta riigi territoriaalset terviklik- üksuste ettenähtud valmisolekutase; kust kaitseplaani ja seaduslike võimu- 2) kinnistada väljaõppe kaudu kaitse- de ettekirjutuste järgi; tahet ja kaitsevalmidust; 2) korraldada liitlasriikide üksuste 3) osaleda õppustes ja operatsiooni- saabumist ja teha nendega koostööd, des koos NATO liikmesriikide ja par- sealhulgas tagada olulised riigisisesed terriikidega; kommunikatsioonid. 48 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad 1. Jalaväebrigaad on Eesti kaitseväe peamine manööver- üksus
annaabi.ee 
