efektiivsemalt, kui igakuine uus katseajaga töötaja. Seega jõuan oma aruteluga sinnani, et head töötingimused tähendavad pikaajalisemaid töötajaid ning nemad omakorda tähendavad firmale suuremat kasumit. Sealt aga see 2,2 EUR iga tööheaolusse investeeritud euro pealt tulebki. Ma arvan, et Eestis on nii mõneski kohas töötingimused päris halvad ja tolmus või keemiaaurudes töötades ei pöörata piisavalt tähelepanu kaitsevahenditele. Minu arust peaks Eesti firmajuhtidele rohkem tegema sellealaseid koolitusi ja neile pidevalt meelde tuletama, kui oluline on, et tööl oleks kõik vajalikud heaolunõuded täidetud. Samuti võiks neile teha mingisuguse tabeli või graafiku, kus on näha, kui palju tõuseks nende kasum ja töötajate heaolu, kui firma juhid ise näeksid vaeva ja investeeriksid tööheaolusse. See motiveeriks neid tähelepanu pöörama töötajate tervisele ning heaolule
oletame on noor nimega A, kes tunneb, et ta pole eluküps ja palju on veel minna – kogemata rasestub ja soovib katkestada – kuidas me suhtume? Selline noor tundub üsna vastutustundlik ning tõenäoliselt saaks ta kasvatamisega kenasti hakkama ning teeks kvaliteetset „toodangut“. Noor B, samas olukorras, näiteks sooviks jätkata – kuidas siis suhtume? See on nii mitmeti võetav ja kompleksne teema. Minu arvates tuleks rohkem tähelepanu osutada kaitsevahenditele ning rõhutada inimelu väärtust ja kvaliteeti – selleks, et ei peaks silmitsi seisma nii keeruliste küsimustega. Tee siis, kui sa oled selleks valmis. Selline kogemata asi ei tee kellelegi head. Samas, ka sihilik rasestumine ei pruugi alati olla parim variant (lähtuvalt siis isiklikust küpsusastmest). Oleme rääkinud kvantiteedist ja kvaliteedist, küpsusest – see on kõik eellugu ja KAS üldse ning millisel moel elu jätkata. See on kõik ennetustöö
paljud töötajatest on sellest ohutegurist ohustatud. Vahel on tarvis täiendavalt hinnata ka ohuteguri mõju keskkonnale või elanikele, nt kemikaalide kasutamisel. Riskide ohjamisel peab esmatähtis olema võimalikult paljude töötajate kaitsmine, samuti tuleb rakendada kiireid lahendusi (pole mõtet unistada meetmetest, mida kunagi ellu ei viida) ning eelistada üldisi abinõusid individuaalsetele kaitsevahenditele, nt eelistada ventilatsiooni parendamist respiraatoritele. Abinõude valikul tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast; mõnes teises ettevõttes rakendatavate abinõude ülekandmine enda omasse ei pruugi anda häid tulemusi, kui tööruumid või kasutatav tehnoloogia pole sarnased. Väikesed erinevused võivad vahel mängida otsustavat rolli. Töökorraldusega seotud ohutegurid: töö- ja puhkeaja korraldus, töökoormuse jaotus tööpäeva ja
arvestades monotoonse ja sundrütmiga tööga seotud terviseriskide vähendamist töötaja tervisele; • rakenda tehnilise progressi saavutusi; • asenda ohtlik vähemohtlikuga; • tööta välja arusaadav ennetamispoliitika, mis arvestab kasutatavat tehnoloogiat, töö organiseerimist, töötingimusi, sotsiaalseid suhteid ja töökeskkonda mõjutavate ohutegurite mõju; • eelista kollektiivseid kaitsevahendeid individuaalsetele kaitsevahenditele; • edasta asjakohast teavet, teadmisi ja oskusi töötajatele. 5. Järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle Järelevalve ja kontrolli korraldamisel tuleb lähtuda sisekontrolli strateegias sätestatud protseduurireeglitest ja tähtaegadest. Järelevalve ja kontrolli korraldamine tähendab, et: • kui on kasutusele võetud ettevaatusabinõud, peab tööandja veenduma, et need on
annaabi.ee 
