eetiline refleksioon. Sotsiaalpedagoogiline teooria moodustub väärtustest ja tõsiasjadest ning taotleb väärtuste ja tõsiasjade ühtesobitamist (Hämäläinen, 2001). Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele ja uut tüüpi sotsiaalsetele probleemidele. Laste ja noorte kasvatusoludele hakati pöörama senisest enam tähelepanu. Näiteks sündis kodukasvatuse nõrgenemisest tingitud probleemide pidurdamiseks ja leevendamiseks uut laadi pedagoogiline aktiviteet, mis järk-järgult – eriti alates 19. sajandi keskpaigast – institutsionaliseerus ja professionaliseerus. Sellesse kuulus nii kodu toetamine tema kasvatusülesannete täitmisel (vanemate nõustamine,
See kõik lõi arusaamise ja aluse hädasolijate probleemide käsitlemisele pedagoogikas. Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena indrustrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele ja uut tüüpi sotsiaalsetele probleemidele. Tekkis töölisklass kelle tööpäevad olid pikad ja elukvaliteet suhteliselt halb. Tagamaks inimeste rahulolu ja ültse ühiskonna rahulolu hakati töölisklassi probleemidele lahendust otsima. Sotsiaalpoliitiline kui ka sotsiaalpedagoogiline aktiivsus tõusis. Noorte ja laste kasvatusoludele hakati rohke tähelepanu pöörama
4 5 1995; Lahikainen and Kraav, 1996) (vt joonis 1). Kui hirme nevast näha, kestab uurimus juba ligi 15 aastat. Selle aja sees on surutakse alla või lapsed ei saa nendega hakkama, siis võivad hakatud üha enam tähelepanu pöörama lapse heaolule kui tekkida ka mitmesugused terviseprobleemid, nagu näiteks kaitsetusele vastanduvale nähtusele. psühhosomaatilised häired (nt pea- ja kõhuvalu, üldine väsimus, Järgnevas käsitlemegi lapse heaoluga seonduvaid unehäired, enurees jne) (McDougall, 1989, Tucker-Ladd, 2004). mõisteid, mida mõnikord kiputakse kas segi ajama ja/või Meie käsitleme hirmu kui normaalset emotsiooni, mida sünonüümidena käsutama, sest need on lähedased või osaliselt iga inimene tunneb ja mis on arengu oluline osa