Iseseisev tóó Germo Johanson Juhendaja: Helmo Hainsoo TARTU 2011 PUNANE RAAMAT Punane nimestik ehk punane nimistu ehk punane raamat on maailma Looduskaitseliidu hallatav maailma póhjalikuim loetelu maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsest kaitseseisundist. Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on márgitud vastavate liikide levik, uurituse aste ja seisund. Punane raamat kooseneb eri várvi lehtedest. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid, kollastele váheneva arvukusega liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust páásenud liigid ja hallidele lehtedele kantakse need, mille seisund on mááratlemata. Punane
raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Ülemaailmselt ohustatud liikide andmebaasi haldab Maailma Looduskaitseliit (IUCN) põhjaliku loeteluna maailma taime-, looma- ja seeneliikide (sh mõnede liigisiseste taksonite) globaalsest kaitseseisundist. Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta. Esimene Eesti Punane Raamat sai valmis 1979 ja oli ametlikuks kasutamiseks mõeldud andmebaas (neljas eksemplaris koostatud lahtistele värvilistele lehtedele kirjutatud andmestik). Sellest anti 1982 välja illustreeritud raamat. Tahaksin kirjeldada kolm selgroogset, kes on kantud Eesti punasesse raamatusse kui ohualdis liik. Viigerhüljes
Alati on inimesi elavalt huvitanud see, kuidas nad üksteist mõjutavad ja üksteisega suhtlevad ning inimeste jälgimine on sageli üpris huvitav, kui oskad analüüsida ja teha sellest õiged järeldused, vahel isegi mõjutada seda inimest. Valisingi antud teema sellepärast, et rohkem teadvustada kehakeelt ja seda analüüsida. Peatükid tutvustavad vastavalt kehakeele definitsiooni/ olemust, tähtsust, lugemist, erinevaid aluseid ja lähemalt näo puudutamisest, kaitseseisundist, kahtlustamisest ja salatsemisest, isiklikust alast ning näiteid eri kultuuride kehakeeltest. Kehakeel Sõnaline e. verbaalne suhtlemine moodustab vaid osa meie igapäevasest suhtlemisest. Teine osa, mis ei ole sugugi vähemoluline suhtlemisel, on mitteverbaalne e. lehakeel- suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: • Liigutused: näoilme, žestid, kehahoiak
annaabi.ee 
