• Eesti Ajutise Valitsuse esimene sõjaminister 24.veebruarist 27.novembrini 1918 ja ühtlasi Eesti sõjaväe ülem 28.veebruarist 13.aprillini 1918 • Vabadussõja eel, 26.novembril, nimetati ta Peastaabi ülemas • Lahkus sõjateenistusest 1925. aastal • Aastatel 1930-33 oli Vabadussõjalaste Keskkliidu esimees • Aastatel 1933-34 oli Vabadussõjalaste Liidu esimees • 1934. aastal kandideeris ta ka riigivanema kohale • 1934. aastal kehtestatud kaitseseisukorraga keelustati igasugune vapside tegevus • Larkat ei arriteeritud, aga talle määrati 1935. aastal Sõjakohtu poolt 1 aastane tingimisi vanglakaristus • Pärast 1935. aastal toimunud vapside riigipöörte ta arriteeriti ja saadeti 15 aastaks sunnitööle • 1937. aastal vabastati Larka sunnitööst amnestia (kõrgem võim vabastab mingisse gruppi kuuluvad karistatud) alusel • 23. juulil 1940. aastal arreteeriti Larka taaskord ja
1907 langesid ajalehed ränkade repressioonide alla. Kui ajaleht avaldas midagi, mida peeti kahjulikuks, võidi toimetajat trahvida või väljaanne sulgeda. Ajakirjandust hoiti elus nii, et suletud ajalehe asemel tuli kohe uue nime ja uue vastutava väljaandjaga leht, muud jäid endiseks. 1908 likvideeriti töölisajakirjandus. Kuid ei pääsenud ka mõõdukad väljaanded, nt Postimees. 26.august 1908 anti käsk sõjaseisukrod Balti kumbermangus lõpetada ja asendada see tugevdatud kaitseseisukorraga. Jäid maksma sõja-seisukorraaegsed määrused, end karistused olid pehmemad. Poliitilised streigid olid keelatud, ametiühingute tegevus kitsendatud, raske oli saada luba koosolekuteks. Eriti jälgiti inimeste liikumist. Duuma tasemel lubati eestlastele vaid kultuurilise enesemääratlemise õigust, mitte mingil juhul autonoomiat. Sedagi vaid sotsialistlikud parteid, teised tahtsid tsentraliseeritud suurriiki. venestuse uus pealetung.
volitusi ajakirjanduse suhtes, mis ulatusid kuni põhiseaduslike õiguste tühistamiseni. Eesti ajakirjanduse professionaalne areng jäi alla poliitilisele ja turusurvele. Riigivõimu ja ajakirjanduse suhted olid selgelt määratlemata. Mitmeparteilise ajakirjanduse lõpp saabus autoritaarsele valitsemiskorrale üleminekul 1934. Ajakirjandus allutati riiklikule kontrollile läbi Valitsuse (hiljem Riikliku) Propaganda Talituse, hakati jälgima väljaannete meelsust ja lojaalsust. Kaitseseisukorraga kehtestatud piirangud ajakirjandusvabadusele kirjutati sisse trükiseadusesse. Avalikkus jäi ilma informatsioonist, mis olnuks vajalik poliitiliste otsuste tegemiseks ja nendest aru saamiseks. Pildid ja helid. Telegraaf. Arvatakse, et telegraafi eelkäijaiks võisid olla nii heli kui valgust sisaldavad märgid, mida üksteisele edasi anti. Trummid, kellad, sireenid, aga ka lõkked, tõrvikud ja semafor olid sellisteks märgisüsteemideks, mille abiga omavahelisel
annaabi.ee 
