3. Browne'i kaitseseadused 1765. aastal kehtestati Brownw'i positiivsed määrused e. kaitseseadused talurahva olukorra parandamiseks. Talupojad said õiguse vallasvarale Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi Talupojad said ka õiguse mõisnike, kes kaitseseaduse sättestkinni ei pidanud, kohtusse kaveta Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud need kaitseseadused siiski täit järgimist. 4. Roseni deklaratsioon Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt oli siinne talupoeg pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada
1765. aasta aprillis kinnitas Browne nn positiivsed määrused ehk kaitseseadused talurahva olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade karistamise ülempiiriks mõisates sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupoegadele anti ka õigus mõisnikke, kes kaitseseaduse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata. Siiski jäi talupoegade olukord maha kunagisest, Rootsi-aegsest tasemest. Ulatuslikud talurahvarahutused ehk nn pearaharahutused puhkesid 1784. aastal, kuna talupojad said asehalduskorrast aru kui mõisakoormistest vabastamisest. Ulatuslikumad väljaastumised leidsid aset Räpinas (Puuaiasõda) ja Karulas. Kirikuelu: Kiriku tegevust sätestas 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Kirikut juhtisid
Tegelikult lasti kulaguteks 2-3 lehma ja hobuse omanikke. Täpsemalt määratlemata oli Kulagu käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud. Kulaguteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1932a haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volga maid. Stalin andis välja sotsialistlikku omandi kaitseseaduse ehk niinimetatud viie viljapea seaduse, kes üritas koristatud kolhoosi põllult pudenenud viljapäid koristada sai mahalaskmise vara konfiskeerimisega või kergendavatel asjaoludel 10 aastat vangilaagrit. Nälga võis surra 6-7 miljonit inimest. 1932 kehtestati passisüsteem, kuid talurahvale passe ei antud. NSVL 1930ndatel Riigi juhtkonnas toimus pidev intellektuaalse taseme ja poliitilise kultuuri langus. Peamine oli pime ustavus kõrgemale juhtkonnale
*Positiivsed määrused 1765- kaitseseadused talupoegade olukorra kergenamiseks, mille kehtestas Browne. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada, seati kindlad piirid mõistkoormistele ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta, talupoegade karistuse ülemmääraks mõisas sätestati 30 vitsa või kepihoopi. Talupoegadele anti ka võimalus mõisnikke, kes kaitseseaduse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata. 29. Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil Lk.145-148 (Aleksander I, "Iggaüks..." 1802, 1804 talurahvaseadused, teokoormiste normeerimine, vallakohus, 1816, 1819 talurahvaseadused, pärisorjusest vabastamine, rendilepingud, piiratud liikumisvabadus, perekonnanimed) *Aleksander I- 1801.a. võimule tulnud vene keiser, oli valmis muutma Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid. *1802. ja 1804.a. talurahvaseadused- 1802
annaabi.ee 
