poole 5 km kaugusele ehitati julgestuseks väike abilinnus. Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga. Nüüd aga hakati rajama kivist kuivmüüritist. Tööde maht oli hiigelsuur hobustega veeti kohale 30 000 m³ kive, s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat! Kivimüüritise harjale ehitati palkidest kaitserinnatis ja kõrgemad tornitaolised rajatised. Nii ida- kui lääneküljel asus üle 2 m laiune väravakäik, mis olid mõlemalt poolt üles laotud kahekordsete kivimüürseintena ja toestatud jämedate puupostidega. Käik oli ülalt kinnine ja selle peal või kõrval paiknes arvatavasti tornrajatis. Linnus ise on ca 2 ha suurune ja tema keskel on näha 1938.-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m,
Raekoja platsile pööratud peafassad toetub I korruse kõrgusele ja umbes kolmandikust hoone pikkusest moodustuvatele lahtistele võlvkaaristutele, mis lääneotsas lõpeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Hoone aknad on suhteliselt kitsad ja paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Raesaalis ja köögis on väiksemad aknad kui kodanikesaalis. Teise korruse aknad on neljakandilised ja suuremate kaunistusteta, enne 1962. aastat olid aknad gooti stiilile omaselt teravkaarega. Sakmeline kaitserinnatis on dekoratiivne ja mitmete töödeldud paedetailidega (aknaavad, nurgakvaadrid ja nisside raamistused). Tänapäevasel raekojal on üheks kauniks detailiks kaitserinnatises olevad 17. sajandi keskpaigas lisatud lohepeadega vasest veesülitid ning renesanss-stiilis raidreljeef aastast 1629., kus kujutatud on õigusjumalanna Justitiat. Teravkaarne peaportaal on kaheastmeline, sirge talumiga ja palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud
Parki täiendati selle sajandi algul: järve kaldale eksootilised paviljonid, paadisillad, supelmajad. Kasvuhooned, lehtlad, linnumajad. (EAA, Stavenhagen, Maiste) Keila-Joa maastikupark. Fall, (>80 ha), 1827 (krahv Benkendorff) looduslik park, jõgi, juga, pargiaasad. Loss ehitati 1844. a. Stavenhagen (1867): "Mõis asub paesel pinnal. Allee viib nelinurksele eesõuele lossi ees, mida ääristavad nurgatornidega kõrvalhooned ja kahuritega kaitserinnatis. Vahimaja ja kahe väravaga raudvarbadest aed eraldavad eesõue suuremast lossiesisest väljakust. Selle keskmisel murusõõril marmorist Venus. Loss on inglise-gooti stiilis, kaheksakandilise torniga. Paraadtrepil lõvid ja valgest marmorist vaasid lilledega. Aias lillepeenrad ja vaasid, skulptuurid ja rauast aiapingid, "kutsudes rändajat anduma looduse ja kunsti ülimatele võludele." Loss asub kõrgel Keila jõe kaldal, lossist veidi kaugemal vahutab kosk
annaabi.ee 
