Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaitsereziimiga" - 3 õppematerjali

Eesti looduskaitse
26
pdf

Eesti looduskaitse

looduses. Neil aladel piiratakse või suunatakse Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja inimtegevust, et tagada loodusele tasakaalustatud puistu. areng ja hoida elurikkust. Kaitsealadele seatud ülesanded võib koondada kahte Tsoneerimine rühma: Kaitset vajavate väärtuste alusel jaotatakse * hoida elupaiku, ohustatud liike ja maastikke ning kaitsealade maa kolme eri kaitsereziimiga vööndisse: säilitada kultuuripärandit; loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. * võimaldada teadusuuringuid, loodusõpet, Loodusreservaadis on inimmõju piiratud puhkust ning tutvustada Eestimaa loodust miinimumini. Reservaati võib minna vaid järelvalve- ja turistidele.

Loodus → Keskkonna ja loodusõpetus
33 allalaadimist
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Metsasuse protsent on riigiti väga kõikuv. Soomes on see 74 % ja Rootsis 67 %. Samas on Malta metsasus vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%). Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa. Metsa pindala elaniku kohta on suurim meie põhjanaabritel Soomes: 4,3 hektarit ). Metsa on arenenud riikides ühe elaniku kohta ülivähe, näiteks Taanis vaid 0,12 ha ja Belgias 0,07 ha elaniku ja metsa ökosüsteemi teenused seetõttu defitsiitsed. Eri kaitsereziimiga metsad võtavad riigiti enda alla 10­35% kogu metsa pindalast, kuid range kaitse all on vaid 2% Euroopa metsadest. See on tunduvalt vähem kui Eestis: üle kolme korra. Eestis on range kaitse all 9,3 % ja kaitse- ning hoiumetsade kogupindala ca 30 %. Praegusajal suudavad Euroopa metsavarud katta 87% nende riikide puiduvajadusest. Sealjuures hõlmab metsaraie kokku 70% puidu aastasest juurdekasvust (European Forest Information Scenario Model, 2004).

Metsandus → Rahvusvaheline metsapoliitika...
152 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Suurim  keskmine  hektaritagavara  on  ​männil  (239)  ja  haaval - 237 m3/ha ja väikseim tammel – ca 120  m3/ha.  Keskmiselt  tuleb  Eestis  1  elaniku  kohta  ​1,7  ha  metsa​.  ​Metsade  keskmise  pindala  osas  ühe  elaniku kohta on Eesti Euroopas 4. kohal ja tagavara osas 3. kohal.  Kuigi  metsaseaduses  ei  eksisteeri  enam  metsakategooriaid,  käsitletakse  jätkuvalt  erineva  kaitsereziimiga metsi nende põhjal. Oluline on mõista metsaressurssi käsitlevaid termineid:   range kaitsega mets​ - kogu majandustegevus on keelatud   kaitsemets  -  majandamistegevus  on  piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga  erinev   tulundusmets​ - metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele.  majandatav  mets  -  metsmaa,  kus  majandustegevus  on  lubatud  (samaväärne  rahvusvaheliselt 

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun