kasutatavaks varuks. Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta Taastuva loodusvara kriitiline varu on väikseim suurus, loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku mis tagab rikkust. loodusliku tasakaalu ja taastootmise, Looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu kaitsereziimide täitmise ning säilitavates kogustes on majandustegevuse bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise. põhinõuded. 13.10.2014 57 13.10.2014 58 Vabatahtlikud
Kahtluse alla on seatud koridoride rajamiseks tehtavate kulutuste otstarbekus vahel on elurikkuse kaitse tõhustamiseks vaja hoopis lisakaitseala, mitte kaitsealade sidusust. 4) Metsakaitsealade võrgustik: millised olid eesmärgid selle moodustamisel? millistest komponentidest koosneb? Võrgustiku eesmärgid: 1. Hinnata olemasolevate kaitsealade territooriumile jäävate metsade esinduslikkust, kaitseväärtust ja kohaldatud kaitsereziimide otstarbekust 2. Teha inventuur metsa kaitseväärtuse hindamiseks väljaspool olemasolevaid kaitsealasid 3. Teha ettepanekud täiendavate kaitsealade moodustamiseks. Võrgustiku osad (komponendid): 1) rangelt kaitstavad metsaosad + piiratud kasutusega metsad kaitsealadel (servaefekti vähendavad ja ökoloogilist stabiilsust tagavad) 10% 2) spetsiaalse majandusreziimiga kaitsemetsad väljaspool kaitsealasid (tuumaladevaheliseks liikide levikuks)
Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele). Zootsönoos loomakooslus, biotsönoosi kuuluvate, biotoobis elavate loomade kogum. Taastuva loodusvara kasutatav varu taastuva loodusvara kehtestatud kriitilisest varust ülejääv osa on taastuva loodusvara kasutatav varu. Taastuva loodusvara kriitiline varu väikseim suurus, mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitsereziimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise. Taimekooslus fütotsönoos, koos kasvavate taimede kogum, biotsönoosi osa. Looduslikud ja inimese loodud taimekooslused ning mitmesugused lühiealised taimede rühmitised moodustavad kokku taimkatte. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse ja kasvukoha järgi. Taimeökoloogia ökoloogia haru, mis uurib taimede (ka taimekoosluste) ja keskkonna vastastikuseid suhteid.