tähtajaks tagasi maksta. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Umbes 11.sajandi keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused. Hoolikalt kindlustati linnuse väravad. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks olid sõjakirved. Ratsasõdalastel, aga ka paljudel teistel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid esmajoones kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad võisid kanda ka raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikingulaevu meenutavatel kiiretel alustel.
Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. 5. Milline oli eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul, miks selline? Suhted naabritega olid rahumeelsed, kuid tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11. Sajandi keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati võimsamad ringvall-linnused. Väravad kindlustati hoolikalt. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Kasutati viskeodasid ja torkeodasid. Kaitserelvastusse kuulusid kilbid ja kiivrid. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes ratsa- kui ka jalameestest. 6. Iseloomusta eestlaste muinasusundit ning millised tegurid mõjutasid selle muutumist? Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat
sajandil jäeti väiksemad linnused maha ja hakati rajama suuremaid ning võimsamaid ringvall-linnuseid. Vallid olid pikad ja kõrged, praegugi on Varbola Jaanilinna vall 580 m pikk ja 8-10 meetri kõrgune. Hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Mõne linnuse sissepääsu kaitseks rajati koguni mitme väravaga pikem väravakäik. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Samuti olid olulised sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad kandis ka raudtraadist rõngassärke. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikinglaevu meenutavatel kiiretel alustel. Kuni muistse vabadusvõitluseni võimaldas sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Muistne vabadusvõitlus Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal ja kestis kuni 1227 aastani. 1208
turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt. Kiriku vastasseis ei andnud aga tulemusi ja kui ohvrite arv hakkas langema tühistas kirik oma keelu. Relvastus-raskerelvastatud rüütli peamised ründrelvad olid piik ja mõõk,kui rüütlilte kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kaitserelvastusse kuulusid rõngassärk, päikese eest kaitseks tõmmati peale hele rüü. XIII sajandil lisati ka tugevndatud plaatvest. Kiiver kaitses enamasti ka nägu ja muutus järjest täiuslikumaks. Hiliskeskajal võeti kasutusele ka üles- ja allatõstetavad näokaitsed. Ka kilp muutus palju paremaks. Kuid mida enam kaitserüü täiustus, seda vähem oli kilpi vaja ja hiliskeskajal loobuti kilbist sootuks. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed,
Võideldi nüride relvadega. Suur kultuurisündmus, esinesid muusikud ja poeedid. 4. Rüütellikus on tänapäeval eelkõige meesterahva eeskujulik ja viisakas käitumine. Tol all oli rüütellikus head kombed, truudus oma senjöörile, õilsus, jäägitu ustavus, au ja hea nimi. Sõnapidamine, galantsus, lojaalsus. Vapper. 5. Täisraudrüü tuli 15. saj kasutusele.Mõõgal oli läbi keskaja oluline tähtsus. Relvastus jagunes kaheks: kaitserelvastus ja ründerelvastus. Kaitserelvastusse kuulusid kaitserüü, kiiv, kilp ja ründerelvad jagunevad veel kaheks: lähivõitlusrelvad ja lasekrelvad.Alguses olid soomusrüüd, mis arenesid rõngassärkideks. Siis tekkis plaatvest ja põlve- ja küünarnukikaitsmed, tekkisid kahekäemõõgad. Kasutusele tulid veel sõjakirved ja -vasarad ja teravate kantidega sõjanuiad. 14. saj algul leiutati esimesed tulirelvad. Piiramismasinate kasutamine, ehitati piiramistorne, rammipalgiga e taaraniga lõhuti väravaid
annaabi.ee 
