1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see eeldas venemaa ja saksamaa lüüasaamist 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Vene impeeriumit, sest nii oli neil ainuke võimalus kaitsta oma privileege 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest kaitserelvade areng oli tunduvalt kiirem kui ründerelvade ja siis paljud hukkusid proovides ülevõtta teatud positsioone? 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? 1917. aastaks oli Venemaa sõdinud juba ligi kolm aastat. Alalised kaotused ja taganemised sõjaväljal olid kasvatanud sõdurite vastumeelsust sõja suhtes ja ka tavakodanikud ootasid majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms
18-21 a oormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõestanud head relvakäsitlus oskust löödi rüütliks. Rüütellikus on mõiste, mille all võetakse kokku aukoodeksis sisalduvad omadused: julgus, ausus, galantsus, sõnapidamine. Relvastus ja sõjaline kultuur keskaegne relvastus jaguneb kaitse ja rynderelvastuseks. Viiimase hulka kuulusid kiiver kaitserüü ja kilp. Ründerelvad -lähivõitlusrelvad(mõõgad odad jne) laskerelvad(vibud ammud) . Ründe ja kaitserelvade areng oli vastastiku sõltuvuses iga uue rynderelva puhul leiutati selle vastu kaitse ja vastupidi. Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse raudplaate peaegi mantel vahetus nahkvesti vastu ja tekkis plaatvest. Samal ajal tulid ka kasutuse põlve ja kyyynarnuki kaitsed. Plaatvesti vastu tulid kaustusse kahek2emõõgad
Samuti mingil määral nälg, kui ümberkaudsed maad ei suutnud neid enam ära toita ja varustamine ei olnud võimalik. Vägagi tihti lahkuti kindluse alt seda vallutamata. Kokkuvõte Keskaja sõjas mõjutasid sõja tulemust eelkõige relvad. Loomulikult oli oma osa ka väljaõppel, aga tavaline vaene talupoeg ei suutnud siiski vastu saada täisvarustuses rüütlile. Keskaegsed relvad jagunesid kaitse -ja ründerelvadeks, kusjuures sõltus ründerelvade areng kõige rohkem kaitserelvade arengust. Kui loodi raudrüü, loodi selle vastu ka vastavad ründerelvad. Kõige tavalisemad ja populaarsemad ründerelvad olid mõõk, sõjakirves, sõjanui ja oda. Kaitserelvadeks olid aga erinevad rauast rüüd, kiiver ja kilp. Keskaja lõpus loodi ka esimesed tulirelvad, mis olid küll üpris kohmakad ja neil polnud sama otstarvet, mis tänapäeval. Väga suurt rolli sõja tulemuses mängis sõjamehe väljaõpe. Keskaja rüütel pidi
Kõigi nn Tartu renessansi ajal Eesti poliitikasse tulnutel on võimalus asutada ja üles ehitada OMA EESTI RIIK. AT6 Eesti maailmasõjas 1914-1917 I maailmasõda (1914-1918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeeriumit (Saksa, Vene, Austria- Ungari ja Türgi) II maailmasõda oli esimene sõda kus relvad muutusid peamisteks sõdurite tapjateks. Sõda oli verine peamiselt positsioonisõjale, kuna kaitserelvade areng oli olnud tunduvalt kiirem ründerelvade omast. Sõja tegid julmaks uued relvad(tankid, lennukid), massiarmeede kasutamine pealetungidel (kuulipilduja) ja halb juhtimine. Idarindel olid vene väed esialgu edukad, kuid peale kaotust Tannenbergi lahingus 1914a. olid saksa väed venemaal ainult pealetungil. 1915a. jõudsid sakslased juba riia linna alla ja 1917 sügisel vallutati juba saaremaa ja hiiumaa. Eestlasi võitles Vene poolel u . 100 000, kellest u 10 000 hukkusid.
annaabi.ee 
