NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le. Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum lubada Eestisse rajada nõukogude sõjaväebaasid ning 28. Septembril sõlmiti Eesti ja NL vahel vastastikuse abistamise pakt. Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorsilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid
.... 12A NÕUKOGUDE ARMEE EESTIS Referaat Juhendaja: 24.septembril 1939.aastal esitati Eestile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjaväebaasid. 26.septembril andis NL kaitserahvakomissar Vorošilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Idapiirile koondati üle 130 000 sõduri, 1535 suurtüki, 1474 soomusmasinat ja 600 sõjalennukit. Kuna Eestil puudusid sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus, siis otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Moskvasse läkitatud delegatsioonile tehti ülesandeks võimalust mööda pehmendada baaside lepingu tingimusi.
mobilisatsioonist. 15 sept tallinnasse sisenes Poola allveelaev Orzel. Seda asuti interneerima, allveelaev põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada eestit neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. 26. sept andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. sept ning selleks ajaks koondati Eesti idapiirile üle väga suur armee. 25-26 sept arutati Moskva nõudmisi Tallinnas. Samal ajal rikkusid Nõukogude sõjalaevad ja -lennukid, väidetavalt vaenulikke allveelaevu otsides, korduvalt Eesti piire. Eestis arvati, et meil puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus. Seetõttu otsustati Kremli
NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le. Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum lubada Eestisse rajada nõukogude sõjaväebaasid ning 28. septembril sõlmiti Eesti ja NL vahel vastastikuse abistamise pakt. Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Voršilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust ülejäänud
tulegi. Seega avaladti aina enam survet. Esimesed märgid oli 5. märtsul 1940, kui hakati tühjendama vangilaagreid. Süüdistati Inglismaa sõbralikuses ja nähti, et Balti Antant on vaid ees. Siitpeal pingestusid suhted iga päevaga. 3. juunil andis marssal Semjon käsi kõik Eesti, Läti ja Leedu territooriumil viibivad väeosad enda otsealluvusse anda. Samal ajal pikendati teenistust punaarmees. Punaarmee sõjalised ettevalmistused. 9. juunil 1940 andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar, marssal Semjon Timošenko ja Punaarmee kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm], Boriss Šapošnikov välja direktiivi, millega Punalipuline Balti laevastik ja Leningradi sõjaväeringkond said korralduse alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: viia 10. juunil kell 5.00 Punalipuline Balti laevastik Leningradi sõjaväeringkonna juhataja Kirill Meretskovi alluvusse ja olla 12. juunil valmis lahinguülesannete täitmiseks. Pidi hõivama kõik Baltikumi alused, takistama merel liikumist
annaabi.ee 
