Ilma poliseita valitseks riigis kaos ning seal ei oleks turvaline elada. Kaitsepolitseiameti ülesanneteks on põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure. Eesti kaitsepolitsei peamine tegevus ongi Eesti riigisaladuste kaitse Venemaa eest, sest meie idanaabri organisatsioonid on tegelenud ja ilmselt tegelevad ka praegugi eestlastest riigireeturite värbamisega. Lisaks tuleb kaitsepolitseil takistada riigireeturite astumist nendesse organisatsioonidesse ja seeläbi kaitsta riiki sise- ja välisvaenlas(t)e eest. Kui meil ei oleks kaitsepolitseid, siis ilmselt poleks meil varsti ka oma riiki, sest kui vaenlasele on kõik meie riigi saladused teada, ei ole tal vast kuigi raske korraldada oma rünnakuid nii, et neile vastu astumine oleks väga raske ning viiks lõpuks kaotuseni. Oluline on ka politsei- ja piirivalveameti tegevus, see amet: juhib ja arendab politsei ja piirivalve
Mõlemal kongressil valiti ta EKP KK ja KK Poliitbüroo liikmeks. Järgnevatel aastatel juhtis ta legaalsete töölisorganisatsioonide tegevust, salatrükikodade asutamist, legaalse töölisajakirjanduse ja ajalehe ,,Kommunist" väljaandmist. Ööl vastu 3. maid 1922 vahistati Viktor Kingissepp Tallinnas reeturist kolleegi abil ja väliskohtu otsusel lasti ta maha juba sama päeva õhtul. Viktor Kingissepa hukkamine Tööliste rongkäigu ajal 1. mail 1922 õnnestus Kaitsepolitseil lõpuks kinni võtta mees, kes teadis, kus varjab end Eesti tagaotsituim kommunist Viktor Kingissepp. Kuid sidemees Linkhorst ei andnud KAPOle kedagi üles. KAPO andis asja üle Sõjaväe välikohtule, kes mõistis mehe mõne tunni pärast surma. Hukkamise eel kuulas Tallinna komandant 2. mai hilisõhtul kommunisti veel viimast korda üle. Linkhorst oli kindel kui kalju ja ei andnud komandandile mingit informatsiooni (sellest tulenes ka tema hüüdnimi "Malm"). Kuid siis käis
Vabariigi loomisaastatesse ja vanuselt oli ta peaaegu üheealine ühe iseseisvuse looja Jüri Vilmsiga. Kuid Kingissepp tegutses hoopis teisel poolel ja püüdis koos ülejäänud eesti enamlastega kaasa aidata ülemaailmse revolutsiooni puhkemisele, samuti Eesti allutamisele Nõukogude Venemaale. Ideoloogiliselt vankumatu ja Nõükogude ladvikuga väga tihedates sidemetes olev Kingissepp jätkas Eestis õõnestustegevust ka pärast Vabadussõda. 1922. aastal õnnestus Kaitsepolitseil ta aga tabada ning pärast lühikest välikohut lasti ta maha. Nõnda sai Kingissepast kommunistlik märter, keda kogu Nõukogude Liidu eksistentsi jooksul seati eeskujuks teistele. Kingissepa auks nimetati ka Ingerimaal asuv Jamburgi linn ümber Kingissepaks; seda nime kannab ta tänini. Ka Kuressaare linn kandis aastatel 19521988 Kingissepa nime. Võnnu lahing Välispoliitilised tegurid novembris 1918 kujunesid eestlastele soodsaks
1923. aastal toimusid ka KOV valimisid - Tallinnas sai 33% protsenti häältest. Tegemist ei olnud mitte ainult kommunistide pooldajatega linnades, vaid nende mõju ulatus ka maale - Pärnumaal ja Tartumaal kommunistide poolt hääletanuid 20%. Järgnesid ka kommunistide sissekukkumised ja arreteerimised - arreteerimised toimusid lainetena - anti sõjakohtu alla. Nn 35 protess toimus 1920. aastal. 1921. aasta kevadel õnnestus kaitsepolitseil arreteerida Viktor Kingissepp, kes mõisteti surma ja vähem kui ööpäev pärast tabamist lasti maha. Aga sellest toibuti õige pea ja Kingissepa juhtimise võttis üle Jaan Anvelt. Jaanuaris 1924 suleti praktiliselt kõik kommunistide kontrolli alla läinud legaalsed organisatsioonid - kinni pandi need organisatsioonid, mis kommunistide kihitustööde järel kuulutasid end kommunsitliku internatsionaali pooldajateks. Nov 1924 nn 149 protsess. Selleks ajaks oli rahva meeleolud
annaabi.ee 
