1. märtsil 1991 asus senise miilitsa asemel tööle politsei. Eesti riiklik iseseisvus taastati 20. augustil 1991. Eesti taasloodud politsei jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhib Politseiamet. 1993. aastal loodi Kaitsepolitseiamet Nüüdseks on politseiprefektuure neli: Põhja, Lääne, Ida ja Lõuna. Politsei tööd juhib politseipeadirektor, kaitsepolitseid kaitsepolitsei peadirektor. Politseiharidust saab omandada Sisekaitseakadeemia Politseikolledzis. Alates 1991. aastast on teenistusülesannete täitmisel hukkunud 19 politseinikku. Tallinna Harju prefektuuri politseiorkester aastal 1928 Millised on politsei põhiväärtused? Professionaalsus teadlikkus politsei rollist ühiskonnas, pühendumine objektiivsele klienditeenindusele, mis toimub pädevalt ja kvaliteetselt vajalike
poole moodustavad muust rahvusest Eestis elavad inimesed. Kuni me siin riigis koos elame, niikaua peame ka ühiseid kokkuleppeid saavutama. Aga mitte kõik tragöödiad pole meie endi põhjustatud, vaid võib ka meie teadmatusest midagi väga kohutavat juhtuda. Alles hiljuti, 29.ndal jaanuaril leidis aset Tartus hirmus pommiplahvatus, kus said viga neli viieteist aastast koolinoort, kellest kahe seisund oli üliraske. See sündmus pani kaitsepolitseid kokku koguma kõikvõimalikke lõhkeaineid. Eesmärgiks oli anda inimestele, kelle valduses on mingil põhjusel lõhkematerjale, võimalus sellest vabaneda karistust saamata. See julgustas paljusid inimesi. Kokku koguti üle kuuekümne kilogrammi lõhkeainet ning lisaks veel ka suurtes kogustes signaalrakette, padruneid ja palju muud lõhkamisega seonduvat. Minu arvates oleks selline võimalus juba ammu inimestele antama. Võibolla siis oleks nii mõnigi kohutav õnnetus olemata jäänud
põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure. Eesti kaitsepolitsei peamine tegevus ongi Eesti riigisaladuste kaitse Venemaa eest, sest meie idanaabri organisatsioonid on tegelenud ja ilmselt tegelevad ka praegugi eestlastest riigireeturite värbamisega. Lisaks tuleb kaitsepolitseil takistada riigireeturite astumist nendesse organisatsioonidesse ja seeläbi kaitsta riiki sise- ja välisvaenlas(t)e eest. Kui meil ei oleks kaitsepolitseid, siis ilmselt poleks meil varsti ka oma riiki, sest kui vaenlasele on kõik meie riigi saladused teada, ei ole tal vast kuigi raske korraldada oma rünnakuid nii, et neile vastu astumine oleks väga raske ning viiks lõpuks kaotuseni. Oluline on ka politsei- ja piirivalveameti tegevus, see amet: juhib ja arendab politsei ja piirivalve tegevust, planeerib politsei ja piirivalve arengut, teeb ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks
jõu, ehk vahetu sunni kasutamise eest peab politseinik enne verbaalselt hoiatama. Erivahendid on nt: käerauad, jalarauad, sidumisvahendid, teenistusloom, sõiduki peatamise vahend jne. KAITSEPOLITSEI - KAPO *KAPO- siseministeeriumi valitsemisalas olev struktuur, mis täidab seadusest ja teistest aktidest tulenevaid korraldusi. Kõrgemal seisev asutus on siseministeerium teostab järelevalvet. Kaitsepolitseid juhib Arnold Sinisalu. *PÕHITEGEVUSALA: Riigisaladuse kaitse korraldamine ja isikute kontroll. Kogu Eesti välisteenistuste turvalisus füüsiline turvalisus (välisesindused; töötajad) jne. Aegumatute rahvusvaheliste kuritegude uurimine (küüditamist läbiviinud isikute uurimine ja vastutusele võtmine). *ÜLESANDED: Tegeleb kõige sellega, mis võib teostada ohtu riigi põhiseaduslikule korrale. 21
annaabi.ee 
