· Komissar. · Vanempolitseiametnikud: · Politseijuhtivinspektor, juhtivassistent, juhtivkonstaabel; 5 · Politseivaneminspektor, vanemassistent, vanemkonstaabel; · Politseiinspektor, assistent, konstaabel. · Noorempolitseiametnikud: · Politseinooreminspektor, nooremassistent, nooremkonstaabel. · Assistentide ametinimetusi kasutatakse vaid Kaitsepolitseiametis. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_politsei#Struktuur Politseipeadirektor Raivo Küüt on struktuuri nimetanud organisatsiooni selgrooks, mille loomiseks varuti võimalikult palju aega ning kaasati erinevaid osalisi. Raivo Küüdi sõnul on uue ameti struktuuri luues lähtutud ühetaolise põhimõttest, et tagada üksuste sünkroone tegevus ja parim koostöö (Nigul 2009). Ülesanded ja pädevused · Eesti politsei täidab vastavalt seadusele järgnevaid ülesandeid :
Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik. Kõrgeimat põhiseaduslikku kontrolli teostab politsei tegevuse üle õiguskantsler. Riigikontrollil on pädevus kontrollida politsei poolt eelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust. Politseiteenistus (PPS § 33 jj) Politseiteenistuseks loetakse teenistust politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal. Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Teenistusse võtmise üldnõuded Politseiametnikuna võib teenistusse võtta: 19aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise ja kutsesobivusnõuetele. Isikud, keda ei võeta
korrarikkumiste kõrvaldamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kellel on pikaajaline suure organisatsiooni juhtimise kogemus või pikaajaline juhtimiskogemus Siseministeeriumis, Justiitsministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis, Teabeametis, Päästeametis, Maksu- ja Tolliametis, prokuratuuris, vanglateenistuses või kohtus. Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse. Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametikohale nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat