Keskaegne linnamüür , mis on tänaseni osaliselt säilinud,rajati Rooma-aegsele vundamendile. Näiteks: Bordeaux Prantsusmaal, Viin Austrias, Köln Saksamaal, Chester Suurbritannias. 2. Sõjalise otstarbega linnad Keskajal tekkinud sõjalise otstarbega linnad olid rajatud ainult sõjaliseks otstarbeks, neil puudub keskaegsetele linnadele omane maalilisus, sest taoliste linnade peamine eesmärk oli kaitse. Tavaliselt need olid ainult kaitseotstarbelised linnad korrapärase tänavateskeemiga kindlustatud väikelinnad, milles loomulikult ei puudunud ka katedraal. Näiteks: kindluslinn Monpasier Prantsusmaal 3. Loomulikul teel kasvanud linnad Arvuliselt on neid linnu kõige rohkem. Loomulikul teel kasvanud linna südamikuks oli kas klooster või feodaali loss, mille ümber siis ajapikku suurenes püsielanike arv. Klooster ehitati tugeva kindluskloostrina,mille
b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid b) riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku c) kerakala mürk tetrodotoksin blokeerib närviülekande, teadvus säilub surmahetkeni 6
Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga kaitsekäiguks, mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür. Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, kus lisaks kaminale ja danskerile, mis esinevad ka ülejäänud korrustel, on seina ehitatud voodiniss. Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad tunnistust ka 11 erineva kujuga laskeava. Esimese ja teise korruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk urdaaz. Linnus purustati Liivi sõja ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami juhtimisel 1974. aastal. Peale restaureerimist on torn kasutusel söögikohana.
Imram räägib meresõidust ühele või mitmele saare, mis on inimasustusest kaugel (teispoolsuses) (nt Brani meresõit; Navigatio e Püha Brendani reisid). Mõnedes koolkondades seostatakse neid kohti praegugi ajalooliste kohtade ja sündmustega. Sidh esmane tähendus on inimkätega valmistatud kääpad, mida on Iirimaal sadu. Need ,,haldjakünkad" on ümara põhiplaaniga, lameda laega, mõnikord kividega ümbritsetud. Need võivad olla seotud surnutega vvõi kaitseotstarbelised. Nendega seotud palju uskumusi. Talumehed vältisid karja laskmist sidhide alale ja isegi sinna viivaid radu. Kogu Euroopale on omane usk, et kääbaste juures on midagi üleloomulikku, öösiti kummitab. Ristiusueelsel Iirimaal oli igal tähtsamal piirkonnal on sidh, mis tähistas teed teispoolsusesse. Iga sidh oli lokaalne (polnud maa-all ühendatud). Sidhe tuntakse ka iirlaste naaberaladel. Keltide maailmakujutluse järgi oli olemas kolm maailma: Gwynvyd ehk Ülamaailm (ing.k
inglise) eeskujudest. Taani varaseim romaani stiilis sakraalehitis Ribe toomkirik (12.saj.) on mõjustatud saksa romaanikast, samal sajandil ehitatud Roskilde toomkiriku ehitajad on aga lähtunud belgia (prantsuse) ehituskunstist. Alates 12.saj- hakkas Taanis Saksamaa mõjul jõudsalt arenema. Telliskiviarhitektuur. Pikiehitiste kõrval võib Taanis leida ka tsentraalehitisi (Kalendborgi kirik, 12.saj.). Ümara põhiplaaniga kirikud (nt. Bornholmi saarel) olid enamasti kaitseotstarbelised. Norra arhitektuur arenes sõltuvuses Inglismaast. Varasemad säilinud kivikirikud (Tingelstad, u.1100) olid väikesed, ühelöövilise pikihoone ning sellest kitsama ja madalama kooriga. Viilkatusel madal haritorn. Esimene kolmelöövilne kirik ehitati Oslosse (Gamle Akeri kirik, u.1150). Tähtsaimaks ehituseks 12.saj. II poolel kujunes Trondheimi katedraal, mille transept on ehitatud romaani, ülejäänud osad aga juba gooti stiilis . Kivikirikute kõrval
annaabi.ee 
