Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel Arboviirused putukate ja puukide ülekantavad viirused Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu Rembrandti tulbid Inimestele Immuunsüsteem on loomade organismi kaitsesüsteem, mis pakub kaitset võõrorganismide valkude vastu. Koosneb antikehadest ja T-lümfotsüütidest. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad valgud Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. tekkinud antikehad ja T-lümfotsüüdid tunnevad spetsiifiliselt ära ained, mis kutsusid esile nende sünteesi Mõnel juhul on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes immuunsuse.
Viirused ja inimene Paljud inimeste haigused on tingitud viirus nakkusest. Erinevalt bakteritest, taimedest ja putukatest on loomade organismis alates kaladest evolutsiooni käigus tekkinud efektiivne kaitse võõrorganismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse immuunsüsteemiks, etendavad olulist osa kaks komponenti. Nendeks on lüfotsüütide poole toodetavad atikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. -7- Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Paljudel juhtudel immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile
taimedes, fotosünteesi, hingamist ja toitainete kättesaadavust. 1.5 Viirused ja inimene Paljud inimeste haigused on tingitud viirusnakkustest. Loomadel on organismis tekkinud efektiivne kaitse võõr- organismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis (immuun- süsteem) etendavad olulist osa 2 komponenti: a) antikehad b) T-lümfotsüüdid Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud ning peatavad organismis viiruse paljunemise. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Inimeste ja loomade viirusnakkused Inimeste ja loomad viirusnakkused jaotatakse kolmeks: 1
Sissejuhatus Erinevalt bakteritest, taimedest ja putukatest on loomade organismis alates kaladest evolutsiooni käigus tekkinud efektiivne kaitse võõrorganismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse immuunsüsteemiks, etendavad olulist osa kaks komponenti: B-lümfotsüütide poolt toodetavad antikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine.
Hemoglobiin on valk, mis tagab O2 (ja osaliselt ka CO2 transpordi). -) Struktuurne funktsioon Küüned, juuksed, karvad, suled jms koosnevad keratiinist. Keratiin ise on valk (Sõrad, kõõlused viiruse kapsiidid jms koosnevad ka valgust). -) Kaitsefunktsioon a) aktiivne kaitse teostatud antikehade poole, b) passiivne kaitse teostatud nahavalkude, lambavilla, kilpide, ogade jne poolt. *) Antikeha valgulised kaitsemolekulid, mis kaitsevad meie organismi sissetulnud võõrvalkude, võõrnukliinhapete eest (ehk viiruste eest aga mitte bakterite eest). Iga viiruse vastu on erinev antikeha. *) Antigeen organismi tunginud võõrvalk või võõrnukliinhape, mis organismi tungides tingib antikeha tekke. -) Kontraktsioonifunktsioon ehk kokkutõmbefunktsioon Lihaskoe, ainuraksete viburite, mitoosi-kääviniidi valgud. -) Retseptoorne funktsioon Valgud kuuluvad retseptorite koostisesse.
33. Viiruste paljunemine vt. vihikust ja koduõpetaja lk 99 34. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? vt. koduõpetaja lk.101( biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid) Paljud inimeste haigused on tingitud viirusnakkustest. Loomadel on organismis tekkinud efektiivne kaitse võõr- organismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis (immuun- süsteem) etendavad olulist osa 2 komponenti: a) antikehad b) T-lümfotsüüdid Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud ning peatavad organismis viiruse paljunemise. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. 35. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Geeniteraapias Viiruste kasutamine geenitehnoloogias : 1
annaabi.ee 
