rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas kaks nädalat peale bolshevike mässukatset oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. 2. veebruaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes
demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas kaks nädalat peale bolshevike mässukatset oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. 2. veebruaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes RoskaOrasmaa ) ja tema abi
rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas kaks nädalat peale bolshevike mässukatset oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. 2. veebruaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes Roska