Relvade hoidmine, kandmine ja kasutamine. Karistused. Raivo Pehk 2006 KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi
lasulisi salvi) Komplekt on mõeldud kasutamiseks koos P99 Generatsioon 4 on Glocki tooteperekonna püstoliga. Komplektis on 117 mm pikkune baasmudel 17 viimaseim ning minu hinnangul keermestatud raud, keerme kaitsekork, summuti ka õnnestunuim edasiarendus. Sobilik nii ning pehme vööle kinnitatav kott summuti enesekaitseks, kaitseliitlasele õppustel hoidmiseks. Impulse II helisummuti annab osalemiseks, avalikku korda tagavatele summutusefekti 33 dB (A) kuivalt, vedelikku jõustruktuuridele teenistusrelvaks või ka IPSC kasutades võib efekt suureneda kuni 10 dB laskespordi harrastamiseks. Maailma kõige populaarsem teenistuspüstol - kerge, vastupidav, alati töövalmis ja sisuliselt hooldevaba
tugevdatud valvamises osalemise ajal relvi ja erivahendeid piirivalveseaduses sätestatud juhtudel ja korras. Kaitseliidu liikmel on keelatud Kaitseliidu poolt temale antud tulirelva, laskemoona või muud vahendit edasi anda teisele isikule ilma pealiku käsuta. Kaitseliitlane võib soetada isikliku relva maleva pealiku või Kaitseliidu ülema poolt konkreetse relvamudeli soetamiseks väljaantud soetamisloa alusel. Maleva pealik või Kaitseliidu ülem võib anda kaitseliitlasele relvasoetamisloa, kui: 1) kaitseliitlane on läbinud relvaeksami; 2) kaitseliitlase suhtes ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annavad alust oletada, et ta on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu relva omamiseks sobimatu. Relvaeksamil kontrollitakse kaitseliitlase teadmisi relva kandmist, hoidmist ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest, samuti tema teadmisi ja oskusi relva kandmises ja relvaga ümberkäimises