Saksamaasuhtes andsi see häid tulemusi, Venemaaga aga ei. 1920 pandi piirkonna Saksa ja Vene kontrolli alla. Venemaa aktiviseerus. 1934 sõlmiti suured lootused Balti liidule, kuid seda liitu ei suudetud luua. Ainus reaalne Eesti, Läti, Leedu vahel leping, mis sai Balti Antandi aluseks. samm Balti liidu poole astuti 1923 a, mil kirjutati alla Eesti-Läti Neutraliteedipoliitika, väldib sõda Balti regioonis. Saksamaale üritati kaitseliidulepingule, kuid see ei omanud suurt tähtsust. Eesti sai 22 sept, 1921 läheneda, kuid see ei õnnetunud. Eesti balansseeris Vene ja saksa vahel. Rahvasteliiduliikmeks. 1. dets riigipöördekatse: 1. dets 1924 üritati relvastatud riigipöördekatset. 4) Kultuurielu ( 400 relvastatud latikat, õigemini võitlussalklast asutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi)
ning mandus. Üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega. 1932. aastal kirjutati alla Eesti-Vene mittekallaletungilepingule, kuid Eesti julgeolekut see kokkulepe ei suurendanud. Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast, ennekõike loodeti Suurbritanniale, nemad aga Eestist ei huvitunud. 1920. aastate algul pandi suurt lootust Balti liidule, mille all mõeldi Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalis-poliitilist koostööd. 1923. aastal kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidulepingule, kuid sellel polnud riikide väiksuse tõttu erilist tähtsust. Eestist sai 22. septembril 1921 Rahvasteliidu liige.
Üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega. 1932. aastal kirjutati alla Eesti- Vene mittekallaletungilepingule, kuid Eesti julgeolekut see kokkulepe ei suurendanud. Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast, ennekõike loodeti Suurbritanniale, nemad aga Eestist ei huvitunud. 1920. aastate algul pandi suurt lootust Balti liidule, mille all mõeldi Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalis-poliitilist koostööd. 1923. aastal kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidulepingule, kuid sellel polnud riikide väiksuse tõttu erilist tähtsust. Eestist sai 22. septembril 1921 Rahvasteliidu liige.
vahel Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. 1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit. Seegi ei tulnud libedalt, nt vaieldi Ruhnu kuuluvuse üle. Reaalne liit teostus aga suuresti tänu välisele „abile" - pärast Moskva emissaari ebakindlust tekitanud visiiti Eestisse ja Lätisse, mille käigus too esitas üsna ulatuslikke poliitilisi nõudmisi. 1. novembril 1923. aastal kirjutati nii Tallinnas peetud Eesti- Läti konverentsil alla kaitseliidulepingule, millega pooled kohustusid kolmanda riigi kallaletungi korral osutama teineteisele viivitamatut sõjalist abi. Jõuti ka kokkuleppele piirilepingu osas, mis pani vaidlusaluste alade kuuluvuse lõplikult paika ning nägi piiril ette hulka tehnilisi töid. Loodeti, et sõlmitud sõjalis-poliitiline liit saab aluseks Balti liidu moodustamisele. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed;
annaabi.ee 
