Rahvuspargi pindala on 12 300 ha ning laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati 8. detsembril 1993. aastal. Eelnevalt oli praegune rahvuspargi territoorium võetud kaitse alla maastikukaitsealana juba 1978. aastal (4). Karula Rahvuspargi valitsejad onVõrumaa ning Valgamaa Keskkonnateenistus, kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru region (2). Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001 2005. Keskkonnaministeeruim küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula Rahvuspargi Administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast (2). Karula nimi arvatakse tulenevalt sellest, et metsaderohke ning mägine maa oli väga karurikas (1). 1.2Piirid ja vööndid. Olenevalt piirangute iseloomust ja ulatustest on Karula rahvuspark jaotatud kaheks
aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark) Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus, pikk ajalooliselt kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001- 2005. Keskkonnaministeerium küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula rahvuspargi administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast. (Karula rahvuspark) 1.2 Eesmärk Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvupargi eesmärk: 1.Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud
normatiive, viib läbi või tellib uuringuid ning kogub, töötleb ja analüüsib metskondadelt metsaparandusega seotud küsimustes saadud informatsiooni. Osakond tellib geoloogiliste uuringute läbiviimise ja taotleb kaevandamise load. Looduskaitseosakonna (6 töötajat) põhiülesandeks on riigimaal loodusväärtuste säilimiseks ja taastamiseks vajalike looduskaitsetööde kavandamine lähtudes kaitsekorralduskavadest ning liigikaitse- ja ohjamiskavadest. Looduskaitseosakond koostab looduskaitsetöödele lähteülesanded ning hangib tööde tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused. Lisaks seirab looduskaitseosakond looduskaitsetööde nõuetelevastavust. Looduskaitseosakond kooskõlastab riigimaid hõlmavate kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade tööversioonid. Jahindusosakonna (3 töötajat) põhiülesandeks on RMK majandatava metsa jahindusliku kasutamise
annaabi.ee 
