kohaldamisel on riik hädaseisundis, millesse satub riik siis, kui teatud isik põhjustab ohtu teiste isikute olulistele õigushüvedele, vastutades nii konfliktiolukorra tekkimise eest. Ja kuna potentsiaalsetelt ohvritelt ei saa kurjategija vabaduse säilitamise huvides nõuda nende õiguste rikkumise talumist, täidab riik, tõrjudes ohtliku kurjategija poolt tekitatud vahetut õigusvastast rünnet karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisega enda kaitsekohustust. Seega on meede üksnes ettenähtav reaktsioon kurjategija enda käitumisele.79 Arutledes karistusjärgse kinnipidamise vastavuse üle täna karistusõiguses kehtivatele põhimõtetele, peab vaatama ka õigusriigis üldiselt kehtivaid printsiipe. Tähtsamaks neist on nullum crimen nulla poena sine lege kui õigusriikliku karistusõiguse alus, tagades inimesele kaitse riigi omavoli vastu õigusemõistmises. Selle printsiibi puhul on tähtsad kolm sisulist
tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse- eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Sama kehtib ka juhul, kui langevarjuhüppe korraldaja kui käsundisaaja rikub lepingulist kaitsekohustust, s.o kohustust mitte kahjustada käsundiandja tervist. Sellisel juhul eeldatakse VÕS § 103 lg 1 järgi, et lepingu rikkumine ei ole vabandatav ning vastutusest vabanemiseks peab käsundisaaja tõendama, et talle ei saa käsundiandja tervise kahjustamises midagi ette heita, kuivõrd ta järgis VÕS § 620 lg-s 1 ja lg 2 teises lauses sätestatud hoolsusstandardit. Lepingupooled võivad langevarjuhüppe teenuse osutamise lepingus VÕS § 106 lg 1 järgi kokku
asenduskaitsja. Asenduskaitsjal on kaitsja õigused ja kohustused. Kaitsjal on õigus: 1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele abi andmiseks vajalikke dokumente; 2) esitada tõendeid; 3) esitada taotlusi ja kaebusi; 4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut; 6) osaleda kohtueelses menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu küsimusi; 7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga;
annaabi.ee 
