Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud
kiskja(isend) sai selle ühe (või mõne) ärasöödu põhjal nii negatiivse kogemuse, et jättis teised samasugused puutumata. Selline seletus eeldab seda, et sugulased olid ruumiliselt agregeerunud (st ühe kiskja tegutsemispiirkonnas) , mis tekitab probleeme - vaevalt, et keemilise kaitseta elukad rühmadena elasid (st selliste "karjadena", nagu paljud tänapäevased keemiliselt kaitstud putukad, nt paljud liblikaröövikud), sest kiskjaid hirmutavate kaitsekohastumuste puudumisel pole (eelkõige putukate) rühmas elamine kasulik - võita pole midagi, aga kahjulik on see vähemalt seeläbi, et tõuseb kogu rühma leitavus kiskja seisukohalt). Siiski siiski - "päris" agregatsioonid pole hüpoteesi töötamiseks vajalikud, piisab, kui sugulased (nt ühe ema järglased) pole üksteisest väga kaugel, mis piiratud levimisvõimega putukate puhul sageli nii ka on. Ka on võimalik et putukad, kelle populatsioonis tekkis keemilise kaitstuse mutatsioon , said olla
Püsiv ehk konstitutsiooniline kaitse - morfoloogilised struktuurid või keemilised ühendid, mis kujunevad taimedel normaalse arengu käigus (herbivooriga kokkupuutest sõltumata). Esilekutsutav ehk indutseeritav kaitse – morfoloogilised struktuurid või keemilised ühendid, mida taim hakkab tootma peale herbivoori põhjustatud kahjustust. Püsiv kaitse on kulukam, kuid esilekutsutud kaitse võib olla viibega. 12 Taimede kaitsekohastumuste tüübid: Morfoloogilised/struktuursed – füüsilised takistused herbivoori toitumisele. kaitsevahendid võivad herbivoore peletada, vigastada või tappa, vaha taime välispinnal, kristallid, sklereiidid kudedes, kõvad rakuseinad ligniini, tselluloosi tõttu. Taime lehed või vartel karvad, astlad. Keemilised – toksiinid, seedimist raskendavad ained. Peletav, toksiline, arengut ja kasvu pidurdav, toidu seedimist vähendav, viljakust vähendav
toitumine, süüakse veel pungi, varsi, õietolmu, juuri, taimemahlu. Veel võib herbivooriat jaotada selle järgi, mitmel taimel herbivoor toitub: monofaagid (nt. lehekirbud), oligofaagid (kasutavad piiratud hulka taimi) ja polüfaagid (suurem osa sihktiivalisi). Näide: monofaage kaldub rohkem olema spetsiifilise keemilise koostisega taimedel, näiteks okaspuudel ja kõrrelistel. Taimede strateegiad herbivooria mõju vähendamiseks. 23. Taimede kaitsekohastumuste tüübid herbivooride vältimiseks 1. morfoloogilised/struktuursed. Näiteks füüsilised takistused herbivoori toitumisele (ogad, okkad, karvakesed, vahad, karvad jne.) 24. Herbivooria mõju taimekooslustele 25. Parasiitsed taimed kui herbivoorid, nende mõju taimekooslustele. · Kasutavad osa taime poolt fikseeritud C-d ära, muudavad koosluses konkurentsisuhteid, · Vähendavad biomassi · Suruvad maha dominanti (liigirikkus suureneb)
annaabi.ee 
