Mitmealuselised fenoolid ehk polüfenoolid on looduses iseloomulikud taimedele. Enamik taimseid polüfenoole esineb glükosiidide või estritena, karboksüülhapete estrid on taimeõlides eriti olulised; glükosiidide kujul on viinamarjas tanniin mõruda maitsega ning parkiva ja kootava toimega aine ning flavonoidid. Polüfenoolid on vajalikud taime elutegevuses ja ainevahetuses: reguleerivad kasvu, osalevad immuunsusbarjääri loomises ja mehhaanilste vigastuste korral kaitsekoe moodustamises. Inimorganismis leidub polüfenoole väga väikeses koguses, tuntum neist on adrenaliin. Flavonoidid on veinis, nagu ka teistes looduslikes jookides nagu konjak, tee, kakao - tähtsad, nendest sõltub veini maitse ja aroom. Flavonoidid jagunevad 12 klassiks, kokku tuntakse (keemilise struktuur-valemina, mitte toime poolest) mitutsada flavonoidset põhiühendit ning ligi 3000-ndet nende terivaati. Paljud flavonoidid on organismi raviva
Nende varumiseks võtke oma menüüsse rohelised lehtköögiviljad, toidud lihast ja ubadest, tangupuder, täisteraleib, maksavorst, lahja juust, päevalilleseemned, arahhiis, kuivatatud aprikoosid. C-vitamiin C-vitamiin on asendamatu kollageeni ehitaja. See imepärase toimega aine aitab nahal säilida elastse, pehme, õrna ja siledana. C-vitamiini sisaldavad tsitrusviljad, paprika,tomat, kiivi, peet, sibul, puu-ning aedviljad. C-vitamiinil (askorbiinhape) on tähtis osa side- ja kaitsekoe moodustumisel. Haavad paranevad kiiremini ning soodustab raua moodustumist organismis.Osaleb valgete vereliblede tootmises, vähendab vähihaiguste teket. D-vitamiin Selle päikeseeliksiiri peamine ülesanne on aidata organismil omandada kaltsiumi ning kaltsiumisooli ning kasutada neid luude ja hammaste arenguks. D-vitamiin toetab skeleti püsivust. Nägu ja käed peaksid iga päev vähemalt 10 minutit saama päikest või päevavalgust, kuid liialdamisel on päikesekiirgus tervisele kahjulik
Näärmeepiteel moodustab parenhüümi. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval. Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. 42. Sidekoed Sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve, kujundab organite väliskatte ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite – ja kaitsekoe. Sidekoe kiududest on tingitud koe tõmbetugevus ja elastsus. Sidekoes eristatekese: Retikulaarne sidekude, Kohev sidekude Siin leiduvate rakkude hulgas on näiteks rasvarakke, ja vere valgeliblesid, Rasvkude – koheva sidekoe eri vorm Tihe sidekude – erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. 43. Lihaskoed Lihaskoed- sile-, südame- ja vöötlihaskude. Nad moodustuvad pikkadest, kuid
näiteks maks ja pankreas kaksteistsõrmikusse, süljenäärmed suuõõnde, higi- ja rasunäärmed nahapinnale. 5. Sidekoed. Veri sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte (kihnu) ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite ja kaitsekoe. Organite katteis , fastsiais ja sidemeis lisandub sellele ka mehaaniline talitlus. Sidekoe intertsellulaarsubstants koosneb amorfsest põhiainest ja selles asetsevatest kiududest. Viimastest on tingitud koe mehaanilised omadused (tõmbetugevus ja elastsus). Eristatakse kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiude. Sidekoes eristetekese: Retikulaarne sidekude koosneb võrgutaoliselt ühinenud rakkudest ja retikuliinkiududest.
pankreas kaksteistsõrmikusse, süljenäärmed suuõõnde, higi- ja rasunäärmed nahapinnale. 29. Sidekoed Sidekude- esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte (kihnu) ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite ja kaitsekoe. Organite katteis , fastsiais ja sidemeis lisandub sellele ka mehaaniline talitlus. Sidekoe intertsellulaarsubstants koosneb amorfsest põhiainest ja selles asetsevatest kiududest. Viimastest on tingitud koe mehaanilised omadused (tõmbetugevus ja elastsus). Eristatakse kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiude. Sidekoes eristetekese: Retikulaarne sidekude koosneb võrgutaoliselt ühinenud rakkudest ja retikuliinkiududest
annaabi.ee 
